/nginx/o/2010/02/16/313798t1hd4b2.jpg)
/nginx/o/2009/12/28/288579t1hac24.jpg)
Siseministeeriumis valminud kalmistuseaduse eelnõu muudab surnute matmise või tuhastamise kohustuslikuks.
Kalmistuseadus muudab matmise kohustuslikuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna kooskõlastusringile läinud eelnõu autorid märgivad seletuskirjas, et senini puudub õiguslik kohustus surnute matmiseks või tuhastamiseks üldse. Uus seadus muudab olukorda ning nõuab, et surnu maetakse põhjendamata viivituseta.
Eelnõu seletuskirja kohaselt aitab see tagada matmisele ja ümbermatmisele laieneva väärikuse nõude täitmist ning on kooskõlas ühiskonna üldiste tõekspidamiste ja väärtushinnangutega.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on uut seadust vaja, kuna matmise ja tuhastamisega seotud küsimusi käsitleb siiani vaid karistusseadustik. «See tähendab, et karistused on küll ette nähtud, aga otsesed käitumisnõuded on seni puudunud. Kalmistuseadust ongi selleks vaja, et tagada õigusselgus,» märkis minister.
Matmata jätmine võib vangi viia
Karistusseadustik näeb inimese laiba matmata jätmise või muu üldtunnustatud tavadele mittevastava kohtlemise eest ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
Tundmatu surnu matmise korraldab uue kalmistuseaduse järgi kohalik omavalitsus, kelle territooriumilt tundmatu surnu leiti. Omasteta surnu matmise korraldab kohalik omavalitsus, kelle territooriumil asus omasteta surnu viimane rahvastikuregistris registreeritud elukoht.
«Juhul, kui surnul puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, on matmise kohustus kohalikul omavalitsusel, kelle territooriumil asus surnu viimane elukoht,» seisab seletuskirjas.
Eelnõuga nähakse ette ka kalmistu välispiirist 50 meetri laiuse rahuvööndi määramine. See peaks piirama kalmistu ümbruses maakasutust, mis on vastuolus kalmistu otstarbe, eesmärkide ja hea tavaga.
«Eesmärk on piirata elamute, tööstushoonete, äride jms rajamist kalmistust sellisesse kaugusesse, mis võiks häirida kalmistul rahu, mida kalmistu kui inimese viimane puhkepaik endas kätkema peaks.»
Tallinna kalmistutel napib maad
Tallinna Kalmistute juhataja Jaak Taevas märkis, et pealinnas ei oleks rahuvööndi määramine olemasolevate kalmistute puhul enam ammu võimalik.
«Vöönd oleks võimalik rajada ainult uute puhul. Praegused kalmistud on enamuses vanad kalmistud ning nende piirid selged,» rääkis Taevas. Ka uus seadus näeb rahuvööndi ette vaid uute kalmistute rajamisel ja olemasolevate kalmistute laiendamisel.
Kalmistu haldaja peab looma registri
Kalmistu haldaja peab eelnõu järgi asutama kalmistu registri, mis on vajalik kalmistute hetkeolukorrast ülevaate saamiseks ning järjepideva ja sihipärase arengu kindlustamiseks tulevikus.
Hetkeolukord on piirkonniti erinev olenevalt haldajast ja võimalustest. Näiteks on Tallinna volikogu vastu võtnud määruse, millega asutatakse elektrooniliselt peetav Tallinna kalmistute register, mille eesmärk on linna omandis olevate kalmistute, hauaplatside ja kolumbaariumite ning kalmistutel asuvate kultuuriväärtuste, maetute ja matmiskohtade kasutajate andmete kogumine, haldamine ja analüüsimine.
Samas on väiksematel omavalitsustel, mille territooriumil asub vaid üks väike kalmistu, elektroonilise kalmistu registri asutamine põhjendamatu. Küll aga tuleb nii tuhastamiste kohta peetava registri kui ka kalmistu registri pidamisel lähtuda isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetest.
Praeguseni on peamine matmist reguleeriv õigusakt rahvatervise seaduse alusel 2001. aastal antud määrus, kuid eelnõu koostajate hinnangul ei reguleeri see matmisega seonduvat ammendavalt.