Pangajuht jätkab võitlust enda Venemaale väljaandmise tühistamiseks

Foto: Peeter Langovits

Üle 400 miljoni rubla ehk enam kui10 miljoni euro omastamises süüdistatav AK BARS panga Omski filiaali endine juht Aleksandr Dmitriev jätkab võitlust selle nimel, et teda ei antaks välja Venemaale, vaidlustades kohtus justiitsministri otsuse väljaandmise kohta.

Harju maakohus märkis tänavu märtsi keskel, et riigiprokurör Eve Olesk oli koostanud äärmiselt põhjaliku analüüsi Dmitrievi Venemaale väljaandmise õigusliku lubatavuse kohta ning kohtul pole ühtegi argumenti sellele vastu vaidlemiseks. «Väljaandmine Venemaale on lubatav, kui süüalusele süüks pandava karistuse eest on nii Eestis kui ka Venemaal ette nähtud vähemalt üheaastane vangistus ja nii see antud kaasuse puhul on,» märkis kohus.

Väljaandmist piiravaid nüansse kohtu väitel Dmitrievi süüasja puhul pole. Muuhulgas tõi kohus välja, et Dmitrievile süüks pandavad teod ei ole Eesti ega Venemaa seaduste järgi aegunud, samuti pole tegemist poliitiliste süütegudega ning menetlusalust isikut pole neis süütegudes Eestis süüdi mõistetud, samuti pole Eestis menetlust alustatud. «Mis puudutab kaitsja peamist väidet, et Dmitriev pole talle süüks pandud tegusid toime pannud, siis Eesti kohus ei saa selles kriminaalasjas tõendeid hinnata,» märkis kohus.

Dmitrijev vaidlustas maakohtu otsuse Tallinna ringkonnakohtus, kuid tänavu suve hakul jättis teise astme kohus jõusse maakohtu otsuse, mille järgi on endise pangajuhi Venemaale väljaandmine lubatav.

Ringkonnakohtu otsust seaduse järgi enam vaidlustada ei saanud ning materjalid liiklusid edasi justiitsministri lauale. Minister leidis, et Dmitrijev tuleb Venemaale välja anda, kuid endine pangajuht sellega ei leppinud ja vaidlustas ministri otsuse halduskohtus. «Halduskohtumenetlus on praegu käimas,» ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Halduskohtu otsust on menetluspooltel võimalik vaidlustada kõigis kohtuastmetes.

Dmitrievi kaitsjad on kasutanud alates käesoleva aasta algusest erinevaid võimalusi väljaandmismenetluse pikendamiseks. Nii taotlesid nad jaanuaris Venemaalt täiendavaid dokumente Dmitrievi süüasja kohta ning kohus oli sellega ka päri. Märtsi alguseks olid nõutud dokumendid menetluspooltel käes ning Harju maakohus andis 4. märtsil kaitsjale ja riigiprokurörile teada, et kohus arutab väljaandmist 5. märtsil. 5. märtsi istungil teatas Dmitrievi kaitsja, et vajab lisaaega kaitsekõne koostamiseks, mida kohus andis talle kolm päeva ehk 8. märtsini.

Keskkriminaalpolitsei pidas tänavu jaanuaris kinni Venemaal rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud ning üle 400 miljoni rubla ehk üle 10 miljoni euro omastamises süüdistatud AK BARS panga Omski filiaali endise juhi Aleksandr Dmitrievi.

Dmitriev on kohtumäärusega vahistatud kuni tema väljaandmiseni või väljaandmisest keelduva otsuse tegemiseni.

Venemaa võimud kuulutasid AK BARS panga Omski filiaali endise juhi ja Omski linnanõukogu endise liikme Aleksandr Dmitrievi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks, süüdistatuna suuremahulistes mahhinatsioonides panga rahadega.

Juurdluse andmeil otsis aastail 2007-2009 AK BARS panga Omski osakonda juhtinud Dmitriev oma volitusi kasutades välja kodanikke, kellele vormistas varanduslikku seisu kinnitavate võltsitud dokumentide alusel üle 100 hüpoteeklaenu kogusummas enam kui 350 miljonit rubla ehk umbes 8,6 miljonit eurot. See raha oli kavas investeerida elamuehituseks Omskis. Lepingute vormistamise eest maksis Dmitriev variisikutele 1000-10 000 rublani ehk umbes 25-250 eurot.

Lisaks vormistas Dmitriev oma abide kaudu Omski volikogus, kes nimeliselt juhtisid tema kontrolli all olevaid ettevõtteid, umbes 80 miljoni rubla ehk kahe miljoni euro ulatuses laene.

Laenusummad kanti Dmitrievi näpunäitel üle seotud ettevõtetele, samuti kasutati neid isiklikult otstarbel. «Sealhulgas hinnalise vara - autode, kaatrite ja lennukite soetamiseks,» teatas Venemaa prokuratuur.

2010. aasta keskpaigast andis Dmitriev juurdlusele ütlusi tunnistajana. 2010. aasta detsembrist ta enam uurijate juurde ei ilmunud, hiljem aga hakkas end uurimisorganite eest varjama ja õiguskaitseorganid kuulutasid ta üleriigiliselt tagaotsitavaks.