Uuring: Eesti eliit toetab ELi tihedamat koostööd enam kui elanikkond tervikuna

Euroopa Liidu lipp Foto: Reuters / Scanpix

Täna avalikustatud eksperdi- ja avaliku arvamuse uuringu kohaselt toetab Eesti eliit Euroopa Liidu tulevikusuunana tihedamat koostööd kui elanikkond tervikuna.

Eliidi eelistatuim tulevikuvariant on ELi jäämine rahvusriikide ühenduseks, millele on antud täiendavaid ülesandeid. Seda stsenaariumi toetas  55 protsent küsitletutest. Teine eelistus oli euroliidu liikumine föderatsiooni suunas, mida toetas 20 protsenti küsitletutest.

«Võrreldes majanduslanguse eelse ajaga on toimunud märkimisväärne muutus – majandus- ja poliitikaeliit on hakanud pidama vajalikumaks tihedamat koostööd Euroopa Liidus,» ütles Tallinna Ülikooli Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk uuringu tulemusi tutvustades.

Eesti elanike seas läbi viidud küsitluses jagunesid tulevikueelistused suhteliselt võrdselt kolme stsenaariumi vahel. 22 protsenti küsitletutest toetas rahvusriikide rolli tugevnemist ELis ning 21 protsenti ELi jäämist rahvusriikide ühenduseks, millele on antud lisaülesandeid. Veidi väiksem oli toetus ELi jätkamisele senisel kujul (18 protsenti).

«Euroopa Liidu võimalike arenguteede hindamisel on rahvas eliidist konservatiivsem,» tõdes Erik Terk. «Samas ei oska paljud inimesed neid võimalusi hinnata ning neil pole seetõttu selget seisukohta,» lisas ta.

Nii eliidi kui ka avaliku arvamuse küsitluses anti valida kuue  erineva Euroopa Liidu tulevikustsenaariumi vahel: ELi lagunemine; killustumine regioonideks; rahvusriikide rolli tugevnemine ELis; ELi jätkamine praegusel kujul; ELi jäämine rahvusriikide ühenduseks, millel on täiendavaid ülesandeid liidu tasemel; ning ELi liikumine föderatsiooni suunas.

Eesti inimarengu aruande 2013 tegijad küsitlesid 170 teadlast, majandus-, poliitika- ja kultuuritegelast. Avaliku arvamuse uuringu viis juulis ja augustis läbi Emor, küsitledes 1100 Eesti elanikku vanuses üle 15 aasta.