Happelisem Läänemeri aitab vetikail vohada

Tartu Ülikooli doktorant Liina Pajusalu rajas Saaremaa lõunarannikule katsevannid erineva pH-tasemega ning mõõtis hiljem laboris erinevates tingimustes kasvanud vetikate fotosünteesimise kiirust. Tulemused annavad alust arvata, et happelisem merevesi soodustab eutrofeerumist. Foto: Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut

Eutrofeerumine on üks Läänemere suuremaid hädasid. Toitaineid on palju, liiga palju.» Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi juhtivteadur Georg Martin on tõsine. «Eutrofeerumisega on võideldud aastakümneid, kuid efekti meres näha ei ole.»

Suvest suvesse on teadlased tunnistajad samale tsüklile: sooja saabudes hakkavad Läänemeres vohama vetikad ja teised taimed, mille tagajärjel kaob veest lõpuks hapnik ning tekivad nn surnud alad. Vetikatele annavad kasvuhoogu suuresti ained, mis on mõeldudki taimede kosutamiseks – peamiselt fosfori- ja lämmastikurikkad väetised –, ent jõuavad põldudelt hoopis jõgedesse ja sealtkaudu merre.

Läänemeri on madal ja aeglase veevahetusega, mis muudab ta eutrofeerumisele eriti vastuvõtlikuks. Ja kuigi eutrofeerumise põhjustega võitlemisel ei ole Läänemere-äärsed riigid olnud just üleliia edukad, teevad napid kosumise märgid teadlasi murelikuks ning panevad otsima lisapõhjuseid.