:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2010/11/15/466722t1ha5f2.jpg)
Keskkonnaministeerium kavatseb lähiaastatel taastada 2500 hektari ulatuses kinnikasvanud loopealseid, millest suurem osa asub Saare- ja Hiiumaal.
Riik taastab lähiaastatel 2500 hektarit loopealseid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loopealsete taastamise projekti mille eelarve on 3,7 miljonit eurot, millest suurema osa kavatseb keskkonnaministeerium taotleda Euroopa Liidu struktuurifondidest, ligi 930 000 eurot annab keskkonnainvesteeringute keskus.
2500 hektari ulatuses loopealseid on plaanis taastada aastatel 2014-2019.
Suur osa taastamisele kuuluvatest loopealseid asub eramaal, praeguseks on maaomanikelt saadud nõusolek tööde tegemiseks 1100 hektari ulatuses, ütles keskkonnaameti projektijuht Annely Reinloo. Loopealsete taastamiseks peab keskkonnaamet jõudma maaomanikega kokkuleppele ning mingit riikliku sundi ei ole kavas rakendada.
Loopealse taastamiseks on tarvis harvendada sinna kasvanud puud ja eemaldada võsa, enamasti on loopealsed täis kasvanud kadakaid ja mände. Pärast loopealse taastamist tuleb seda hooldada, lastes sinna sööma kariloomad. Enamasti on kavas loopealsete hooldamiseks kasutada lambaid. Keskkonnainvesteeringute keskus jagab projekti raames inimestele toetust loomade ostmiseks.
Riik sõlmib loopealsete taastamiseks lepingud. Tööde teostaja võtab endale kohustuse taastada loopealne ning tagada selle hooldus ja säilitamine kümne aasta vältel. Tööde teostajatest on suurem osa eraisikud, kuid nende seas on ka firmasid ja mittetulundusühinguid.
Loopealse hooldamise eest vastutab täielikult riigiga lepingu sõlminud loopealse taastaja ja maaomanikule sellest täiendavaid kohustusi ei teki.
Praegu on Eestis loopealseid hoolduses 2500 hektari ulatuses. Loopealsed esinevad Ordoviitsiumi ja Siluri lubjakivi avamusaladel, kus on vaid kuni 20 sentimeetri paksune mullakiht. Suurem osa loopealseid asub Põhja- ja Lääne-Eestis ning Saaremaal ja Hiiumaal.
Eestis on karjatamise ja mõõduka niitmise tulemusel tekkinud poollooduslike koosluste pindala kümneid kordi vähenenud. Keskkonnaministeeriumi andmetel on praegu Eestis poollooduslikke kooslusi 800 ruutkilomeetril, aastal 1900 oli selliseid kooslusi Eestis 18 000 ruutkilomeetrit.
Poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused on põlised inimtekkelised kooslused, eelkõige loopealsed, puisniidud, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega.