/nginx/o/2013/09/06/2326169t1hff6c.jpg)
Riigikogu ei toetanud neljapäeval õiguskantsleri Indrek Tederi uut ettepanekut jälitustoimingutest teavitamise ja kontrolli korra põhiseadusega kooskõlla viimiseks, Teder pöördus küsimuse lahendamiseks täna riigikohtusse.
Teder pöördus taas jälitustoimingutest teavitamise küsimuses riigikohtusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta jaanuaris esitas õiguskantsler riigikohtule taotluse tunnistada kehtetuks sätted, mis välistavad korralise kohtuliku kontrolli enne 2013. aastat lõppenud jälituslubade alusel tehtud jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle, teatas õiguskantsler.
Riigikohus jättis esitatud taotluse läbi vaatamata, kuna kohtu hinnangul tuleb uus rakendussäte esmalt parlamendis vaidlustada.
Eile esitas õiguskantsler riigikogule jälitustoimingutest teavitamise ja kontrolli korra põhiseadusega kooskõlla viimiseks uue ettepaneku, kuid see ei saanud parlamendi heakskiitu. Seetõttu pöördus õiguskantsler täna jälitustoimingutest teavitamise korra põhiseadusvastasuse küsimuse lahendamiseks riigikohtusse.
Õiguskantsler Indrek Teder analüüsis põhiseaduslikkuse järelevalve korras puudutatud isiku jälitustoimingust teavitamise aluseid ja korda juba 2011. aastal ning jõudis seisukohale, et kriminaalmenetluse seadustik ja jälitustegevuse seaduse osad sätted on põhiseadusega vastuolus.
Riigikogu nõustus õiguskantsleri ettepanekuga viia seadustes jälitustoimingust teavitamise ja selle edasilükkamise kontrolli regulatsioon põhiseadusega kooskõlla. Selle tulemusel hakkas käesoleva aasta algusest kehtima jälitustoimingute uus kord, mis kohustab prokuratuuri, aasta möödumisel jälitustoimingu loa tähtaja lõppemisest, taotlema jälitustoimingust teavitamise edasilükkamiseks luba eeluurimiskohtunikult.
Koos jälitustoimingute regulatsiooniga jõustus sellest aastast ka kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse säte, mille mõjul ei laiene riigi enda initsiatiivil toimuv kohtulik kontroll nendele jälitustoimingutest teavitamise edasilükkamise juhtudele, mil jälitustoimingu luba lõppes enne 2013. aastat.
Olles hinnanud tekkinud õiguslikku olukorda, leidis õiguskantsler, et riigikogu täitis tema ettepanekut vaid osaliselt.
Tederi sõnul seisneb probleem selles, et kehtiv seadus võimaldab jätta puudutatud isiku varasemalt lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata ning kohus sõltumatu ja erapooletu hindajana ei kontrolli teavitamise edasilükkamise õiguspärasust. «Erapooletu ja sõltumatu kontroll on vajalik, kuna jälitustoimingust teavitamata jätmisega kaasneb isiku põhiõiguste jätkuv riive ning isiku eest varjatud teabekogumisega kaasneb avaliku võimu omavoli oht, mida tuleb tasakaalustada,» märkis õiguskantsler.
Tederi hinnangul oleks seadusandja pidanud vastu võtma tõhusat järelevalvet tagava üleminekuregulatsiooni enne 2013. aastat lõppenud jälituslubade alusel tehtud ning tõsiseid põhiõiguste riiveid kaasa toonud jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise kohta.