Mikk Salu: mida teha Valgaga?

Mikk Salu Foto: Toomas Huik / Postimees

Üleeile esitles regionaalminister kohalike omavalitsusüksuste võimekuse indeksit. Uut oli seal vähe, eesotsas on ikka linnad ja linnaümbruse vallad, tagapool väiksemad, enamasti ka kaugemates kohtades asuvad vallakesed. Kuigi üldpilt pole muutunud, toodi positiivse asjaoluna siiski esile, et tugevate ja nõrkade vahe on kriipsukese võrra vähenenud.

On aga veel üks silmatorkav nüanss, nimelt Valgamaa. See on ka varem kuulunud Eesti nõrgimate piirkondade sekka, aga seekord on peaaegu kogu Valgamaa n-ö punases. On küll paar erandit, nagu Otepää (mis on aga Tartu tagamaa ja millel vähe sidet Valgamaaga) või Tõrva, aga see vaatab pigem Viljandi ja Mulgimaa kui Valga poole.

Eilses Postimehes ilmus intervjuu geograaf Rein Ahasega. Tema on koos kolleegidega uurinud mobiiliandmete põhjal inimeste liikumist Eestis. Ühe olulise asjana tõi Ahas esile, et Eestis on väga maakonnakeskne struktuur. Mobiilipõhised liikumisuuringud näitavad selget sidet maakonnakeskuse ja ülejäänud maakonna vahel, keskus on oma maakonna tõeline tõmbekeskus, inimesed liiguvad, töötavad, õpivad, elavad ja puhkavad maakonnakeskuse ja ülejäänud maakonna trajektooril. On aga üks erand. Nimelt Valga. Valga ei tõmba ülejäänud maakonna inimesi, liikumist ja suhtlemist Valga ning ülejäänud maakonna vahel on väga vähe või pole seda peaaegu üldse. Võiks isegi öelda, et Eestis on küll 15 maakonda, aga ainult 14 maakonnakeskust.