Suvel loodud Avatud Eesti Fondi kriisiprogramm on tänaseks toetanud 23 vabaühenduste algatust kogusummas üle 6 miljoni krooni. Programm avati vastusena majanduskriisile, et pakkuda haavatavatele ühiskonnagruppidele rasketel aegadel vajalikku tuge.
Avatud Eesti Fondi kriisiprogramm jagas kuus miljonit krooni
Suurim, miljonikroonine toetus eraldati sel aastal Eesti Naiste Varjupaikade Liidule sulgemisohus olnud naiste nõustamisliini ja seitsme varjupaiga ülalpidamiseks. Hiljuti sai suurema toetussumma ka Põhja-Tallinna piirkonna vähekindlustatud peresid abistav Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus, mille juures jätkab kriisiprogrammi toel tegevust asenduskodu vanemliku hoolitsuseta lastele ning päevakeskus, kus noored saavad õppida ja süüa sooja lõunat.
Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellami sõnul on kriisiprogrammi abi jõudnud lühikese aja jooksul väga erinevate sihtgruppideni, keda riigi ja rahastajate kärpekäärid on eriti valusalt puudutanud. Näiteks võimaldab kriisiprogrammi toetus jätkata noorte naiste-uimastisõltlaste rehabilitatsiooniprogrammi ning aidata HIVi ja aidsiga elavatel inimestel õigeaegselt teraapiat alustada. Samuti saavad toimetulekuprobleemidega inimesed programmi abil Õigusteenuste Büroo poolt tasuta kvaliteetset õigusabi.
Kriisiprogramm on pannud õla alla ka kultuurile ja kodanikuharidusele. Kevadel korraldab Tallinna Kunstihoone Fond avaliku arutelusarja, mille teemad ulatuvad tööst ja töötusest ühiskonna tabude ja hirmudeni. Sama projekti eellöögiks on sel nädalal Tallinna Kunstihoones avatud näitus «Blue-collar blues». Maapiirkondadesse toob vajaliku kultuuriannuse Kinobuss, kes pakub kriisiprogrammi abiga sadadele Eesti noortele jõukohase piletihinna eest väärtfilme.
Kõik toetatud projektid pakuvad kiireid ja praktilisi lahendusi majanduskriisis võimendunud sotsiaalprobleemidele, samuti rahastatakse algatusi, mis võitlevad populismi ja äärmusluse ebatervete ilmingutega.