Euroopa Liiduga liitudes väheneb Eesti telekanalites peamiselt USA ja Ladina-Ameerika riikide seriaalide, saadete või filmide hulk ning see tuleb asendada kas kodumaise või Euroopa tele- ja filmitoodanguga.
Eesti telekanalitest kaob USA toodangu üleküllus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuriministeeriumi meedia- ja autorikaitse osakonna juht Peeter Sookruus on veendunud, et ligi kümme aastat telekanalites jooksnud nn Ladina-Ameerika pisaratedraamade kadumist ei jää keegi taga nutma.
«Ma ei taha halvustada neid inimesi, kellele meeldib vaadata näiteks Venetsueela või Mehhiko seepe, aga ma arvan, et nende osakaalu vähenemine pole katastroofiline,» lausus Sookruus.
USAs lihtalt äri
Põhjus, miks mitte-Euroopa päritolu teletoodang (samuti ka Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada ja teiste riikide) euroliidus vähemusse jääb, on Euroopa Liidu 1997. aastal vastu võetud piirideta televisiooni direktiivis.
Selle tingis mure ameerikaliku tele- ja filmitoodangu külluse pärast ning et ameeriklased pigem müüvad oma toodangut kui ostavad Euroopa toodangut sisse. Tagajärjeks on Euroopa teleturu mitme miljardi dollari suurune kahjum ning töökaotuse oht ligi miljonile selles vallas töötavale inimesele.
«Ameeriklased võtavad seda kui tavalist majandusharu, aga Euroopa räägib oma kultuuri säilitamisest,» tutvustas Sookruus direktiivi mõtet.
Nii tuleb Eestil, nagu ka teistel praegustel ja tulevastel liikmesriikide televisioonidel tõestada, et nende programmides on Euroopas valminud saateid, seriaale ja filme vähemalt 51%.
Sookruus ei usu, et saadete valik jääks kesisemaks ning et Eesti hankeprogramm hakkaks koosnema vaid saksa- või prantsuskeelsetest seriaalidest ja telefilmidest. «Ma ei ole ei Soomes, Rootsis ega näiteks ka Saksamaal kuulnud, et keegi nuriseks igava programmi pärast,» ütles ta.
ETV juhatuse esimehe Ilmar Raagi sõnul ei muutu nende jaoks ELiga liitumisel oluliselt midagi. Pigem hakkavad läbi Euroopa meediaprogrammide toetusi saama sõltumatud filmitootjad, mitte televisioonid.
Probleemid vähenevad
Erakanalitele tähendab liitumine karmimat kontrolli reklaami ja sponsorluse üle. Kanal 2 juhi Urmas Oru kinnitusel on probleeme reklaami näitamise sageduse ja mahuga vähemaks jäänud.
«Erakanaleid ja nende vaatajaid tabaks suurem ja negatiivne muutus siis, kui öeldaks «ei», sest reklaamituru langus sunniks kanaleid programme palju muutma,» nentis Oru.
Piirideülene televisioon
Euroopa ühiste väärtuste ja Euroopa maade kultuurilise mitmekesisuse kaitsmine, Euroopa päritolu töödele valdava osa (vähemalt 51%) tagamine ELi telejaamade programmides
Vähemalt 10 protsenti telejaama saateajast kuulub jaamast sõltumatute tootjate töödele
Normid kaitsevad alaealisi pornograafiat ja vägivalda sisaldavate saadete eest ning aitavad kontrollida reklaami ja sponsorlust
Allikas: kultuuriministeerium
Küsimus: Kuidas mõjutab ELiga liitumine Eestit?
Andres Jõesaar
ringhäälingunõukogu esimees
Ega liitudes midagi suurt muutugi. Oluline on, et Euroopa seadused tegelikult ei kaitse mitte Eesti, vaid Euroopa kultuuri. Nõutakse, et Prantsuse või Saksa filmil oleks turgu, aga mitte Eesti filmil. Eesti toodangul on väga raske Euroopa toodanguga võistelda ja meie filme - mida on niigi vähe! - kuhugi müüa.
Meil oleks vaja kultuurilist toetust, aga reaalsus on see, et väikseid maid ei aita ses küsimuses eriti keegi.
Direktiivides on kolm olulist punkti - sõltumatute tootjate soosimine, reklaami reguleerimine, Euroopa toodangu enamuse nõue. Ärgem unustagem, et mõiste «sõltumatud tootjad» tähendab, et Eesti telekanalid peavad ostma 10 protsendi ulatuses Euroopa sõltumatuid tootjaid.