Tööturul läbilöömiseks peab noorte hoiak muutuma

Ülikooli lõpupidustustele võib peagi järgneda murelik argipäev, kuna töö leidmine muutub noorte seas üha raskemaks. Pildil tänavu Tartu Ülikoolis õigusteaduskonna lõpetanud Kristiina Tedre (paremal) õnnitlusi vastu võtmas Personalispetsialistide hinnangul peavad hariduse planeerimisel lisaks riigipoolsetele pingutustele muutuma ka noorte endi karjääriootused ja hoiakud haridustee valikul, et mitte pärast kooli lõppu avastada end töötute hulgast. Rektor Jaak Aaviksoo väitel ei hinda tööandjad teadmisi, vaid isiksuseomadusi Kui tõsine probleem on Eestis noorte töötus? Noorte konkurents töö leidmisel tõusis viimaste aastate suurimaks

Selles, et iga neljas noor ei leia tööd, võib lisaks riigi hariduse planeerimise suutmatusele süüdistada ka neid noori, kes on liigselt veendunud, nagu tagaks kallilt omandatud kõrgharidus automaatselt perspektiivika töö ja vähemalt keskmise sissetuleku, väidab personaliotsingufirma Ariko Reserv konsultant Tiina Liblik.

«Paraku võib värskeid diplomande oodata hoopis nukram vaatepilt, leides ennast kandideerimas näiteks müügiesindaja ametikohale kümnete võrdsete eeldustega noorte seas,» ütles Liblik.

«Kui kümmekond aastat tagasi olid isegi välisfirmad kergekäeliselt nõus tööle palkama vahetult haridustee lõpetanud noori, siis nüüd otsib enamik ettevõtteid vaid kogemustega inimesi.»

Riigi vähene suutlikkus

Libliku sõnul peaksid lähiaastatel nii kõrg- kui ka kutsekoolide lõpetajad arvestama sellega, et tuleb valmis olla tööle asuma madalamatel ametiastmetel kui varem ehk eeldati ning ka karjäärivõimalused ei ühti pahatihti ootustega.

TTÜ õppejõu ja EMT personalijuhi Milvi Tepi sõnul ei ühti viimastel aastatel Eesti reaalsed vajadused ehk see, missuguste ettevõtlusvaldkondadega meil tegeletakse, hariduse üldise ideoloogiaga.

«Edukaks loetakse inimest, kellel on kõrgharidus, ja arvatakse, et neil on ka lihtsam tööd leida,» ütles Tepp. «Paraku on Eesti majandusareng praegu staadiumis, kus on suurem nõudlus just lihtsamatele ametikohtadele sobivate inimeste järele ning kus kõrgharidus pole sugugi alati eelis.»

Tepi sõnul tuleks riigil oma senine hariduspoliitika põhjalikult üle vaadata. «Vahendid tööjõuturul toimuvasse sekkumiseks on täiesti olemas,» rääkis Tepp. «Riikliku tellimusega ja sellega, milliste erialade õpetamiseks erakõrgkoolidele üldse litsentse antakse, on võimalik tööjõuturg senisest tunduvalt efektiivsemaks muuta.»

Lisaks tuleks Tepi hinnangul valitsusel muuta Eesti konkurentsivõime tõstmiseks majandusstruktuuri. «Odava tööjõuga riigi maine on küll tugev, kuid see konkurentsieelis kaob varsti ära,» ütles Tepp.

«Kümme aastat tagasi arvasime, et meil on tohutult kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, pisut hiljem, et need oskusteabega inimesed on ka tohutult odavad.» See reklaam aga Tepi hinnangul enam kaua ei mõju ning riigil tuleb võtta selge seisukoht, millised tootmis- ja teenindusettevõtted Eestis tulevikus läbi löövad.

«Riik peab suutma näha majanduses hetkel toimuvatest muutustest kaugemale vähemalt viie kuni seitsme aasta taha, millal praegused hariduseomandajad hakkavad tööd otsima.»

Müüdid kustuvad

Ka Tepi hinnangul peavad lisaks riigile oma hoiakuid ja ootusi muutma noored ise. «Minnakse õppima seda, mis on huvitav, jättes tähelepanuta, et valitud erialal on väga raske tööd leida,» rääkis Tepp.

Õpitakse palju inimestega seonduvat, nagu psühholoogia, kuid loodusteadused ja inseneriharidus ei ole enam eriti moes. «Sarnased probleemid on kõikjal arenenud riikides, kuid mujal on nende mõju väiksem, sest nii tööjõu- kui tööturg on tunduvalt suurem ja avatum,» ütles Tepp.

Eestis humanitaarteadmisi omandanud ei lööks Tepi hinnangul enamikul juhtudel ka välismaal läbi ja peaksid leppima mõne tunduvalt lihtsama tööga.

Eriti suur on Tepi hinnangul üleproduktsioon ärikorralduse ja juuraõppes. «Püsib müüt, et kiiremad palgatõusud ja karjäärivõimalused on just nendel erialadel,» rääkis Tepp. «Tegelikult kehtivad aga sealgi turureeglid - kui pakkumine ületab nõudluse, lähevad hinnad alla.»

Tööta ärikorraldajaid on välismaalgi. «Isegi USA eliitülikoolide majanduserialade lõpetanud ei leia enam päevapealt tööd, nagu veel mõni aasta tagasi,» rääkis Tepp. Välismaal leiaksid tema arvates tööd ennekõike Eesti insenerid, arstid, bioloogid, keemikud ja füüsikud.