Erakondade jõuluküsitlus: Rahvaliit tänab Reformierakonda

Tarvo Sarmet Foto: www.erl.ee

Rahvaliidu nimel Postimees.ee parteide jõuluküsitlusele vastanud erakonna peasekretär Tarvo Sarmet tänab Reformierakonda, kelle käitumine pani inimesed rohkem erakondade valimisrahade pärast muretsema.

Milline on teie erakonna lõppeva aasta suurim saavutus?

Kohalike valimiste tulemusel on ligi 100 rahvaliitlasest omavalitsusjuhti üle Eestimaa, millega oleme kohaliku elu eestvedajana jätkuvalt suurim jõud. Kokku kuulub rahvaliitlasi 126 omavalitsuse volikogusse, neist 46 vallas ollakse absoluutses enamuses. See, et inimesed on taas rahvaliitlasi koduümbruse elu juhtima usaldanud, näitab, et meie inimesed on teinud senini head tööd kohaliku elu arendamisel.

Kui teil oleks võimalik kiita üht teist erakonda ühe konkreetse tänavuse saavutuse eest, siis mis enim teie kiidusõnu vääriks?

Täname Reformierakonda, kes oma riigikogu liikmete valimiskampaania varjatud rahastamist õigustades aitas avalikkusel teadvustada, kui oluline on korraldada senisest tõhusamat valimiskampaania järelevalvet. Vastavad eelnõud, mis lähtuvad endise õiguskantsleri Allar Jõksi ettepanekutest, esitas Rahvaliit riigikogule juba aasta tagasi. Täname sotse ja rohelisi, kes on meile selle teema vedamise juures toeks tulnud.

Mida te peate poliitaasta 2009 kõige olulisemaks sündmuseks?

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusest väljaviskamine tõi kaasa sotside naasmise oma maailmavaateliste seisukohtade juurde. See muutis ka üldist poliitilist tasakaalu ning erakondade kergekäelist sildistamist mustadeks ja valgeteks jõududeks.

Milline on teie soov Postimees.ee lugejatele 2010. aastaks?

Hoolivust ja koostöötahet uueks aastaks! Lugege ikka ajalehti, nagu eestlastele kombeks olnud, kuid olge lugejana kriitilised ning nõudke kvaliteetset ja analüüsivat ajakirjandust.

Postimees.ee palus poliitikutel osaleda ka väikeses ennustusvõistluses. Järgnevalt võite lugeda Tarvo Sarmeti vastuseid.

Kas Eesti läheb 2011. aastal üle eurole?

Hindame, et Eesti suudab täita eurole üleminekuks vajalikud numbrilised kriteeriumid, kuid paraku saavutatakse see väga ränga hinnaga Eesti inimestele. Euro nimel on valitsuserakonnad julmalt kärpinud mitmeid elulisi valdkondi. Võib tekkida olukord, kus euro on küll käes, kuid rahval «hing kinni» ja riik ei suuda jätkusuutlikult toimida. Iga hinna eest eurole üleminek ei lahenda Eesti tegelikke muresid hariduses, sotsiaalsfääris ega majanduses.

Kas riik võtab 2010. aastal vastu mõne lisaeelarve?

Isegi kui uut kärbet riigikogule ei esitata, kärbib valitsus ise kulusid veel kindlasti. Nagu senine praktika on näidanud, siis euro tuleku (ja Ansipi peaministrina püsimise) nimel saab teha alati veel mõned kärped.

Kui suur on 2010. aasta lõpus tööpuudus?

Loodame, et aasta pärast ei ole ametlikult arvel olevaid töötuid rohkem kui 120 000. Tegelik töötute hulk on aga suurem, sest paljud pikalt tööta olnud inimesed langevad statistikast välja.

Heitunuid, kes ei soovigi enam tööd leida ja keda maksumaksjad hakkavad üleval pidama, võib selle tagajärjel olla lausa mitukümmend tuhat. See probleem kujuneb eriti teravaks mõnes Lõuna-Eesti maakonnas.

Paradoksaalsel kombel saab aga kümne aasta perspektiivis Eesti peamiseks probleemiks kvalifitseeritud tööjõu puudus. Tänased riiklikud ümberõppe- ja täiendkoolitusprogrammid ei tekita ka lootust, et Eesti suudab neid probleeme vältida.

Kas 2010. aasta toob endaga kaasa streike?

Eestis on ametiühingud võrdlemisi nõrgad ja seetõttu suuri, kogu riiki raputavaid üldstreike ei prognoosi. Küll on oodata, et protestiaktsioone korraldavad mitmed ebaõiglaselt koheldud ühiskonnagrupid nagu näiteks üliõpilased ja põllumehed.

Loodetavasti siiski säilitavad Eesti inimesed kaine pea ja kanaliseerivad oma protestivaimu sellele, et teha 2011. aasta märtsis riigikogu valimistel tõepoolest sisuline, mitte loosungitest lähtuv valik.

Kas Eesti poliitilisele maastikule tekib enne 2011. aasta valimisi mõni uus arvestatav erakond (nagu varem vastavalt Res Publica ja Rohelised)?

Kindlasti lisandub poliitmaastikule enne 2011. aasta valimisi uusi värvikaid poliitliidreid, kes muudavad üldist pilti. Lisaks võib oletada, et kui mõnes suures erakonnas jätkub senine autokraatne juhtimine, siis võib üks leer nooremaid ja ambitsioonikamaid poliitikuid sealt lahkuda, nagu on juhtunud juba ka varem.

Kas 2010. aasta jooksul ühineb mõni Eesti erakond teisega? Millised?

Rahvaliit on kutsunud hoolivaid ja sotsiaalselt mõtlevaid jõude senisest suuremale koostööle. See koostöö muudab viimased kümme aastat valitsenud jõudude tasakaalu ja toob kaasa selge pöörde hoolivama poliitika suunas. Eesti erakonnamaastik kindlasti korrastub lähiaastatel, kuid siin on vara ennustusi teha.

Kas ka aasta pärast juhib Eestit praegune kaksikliit?

Mitmed läbimõtlemata eelarvekärped on tõestanud, et Eestile oleks parem enamusvalitsus.

Kas 2010. aasta jooksul lahkub ametist mõni minister?

Haridusminister Tõnis Lukase läbimõtlemata ja kiirustades ettevalmistatud gümnaasiumireform, mis kaotaks olulisel hulgal maakoole, näitab, et minister pole vaatamata aastatepikkusele staažile ikka veel oma ameti vääriline.

Kui justiitsminister Rein Lang jätkab senist üleolevat ja seadusi väänavat stiili, siis võib Reformierakonnal endal enne valimisi tekkida huvi tema halvast mainest vabaneda. Lisaks saab avalikkusele järjest enam selgeks justiitsministrile alluvate jõustruktuuride valikuline tegutsemine ja demokraatiat ohustav päevapoliitikasse sekkumine.

Mitu inimest sureb 2010. aastal Eestis seagrippi ja selle tüsistustesse?

Eesti koha inimarengu aruandes viib alla rahvatervise halb olukord. Sealt tulenevad elamata jäänud aastad ja seeläbi saamata jäänud maksutulu, mis pikas perspektiivis on kallim kui otsesed tervishoiuinvesteeringud.

Senikaua, kui sotsiaalministeeriumi juhib juristiharidusega endine linnaosavanem, pole kahjuks riigi suhtumises muutust ette näha. Seetõttu võib ka seagripp tuua Eestis rängemaid tagajärgi, kui see Eesti-suuruses riigis muidu olla võiks.

Kas 2010. aasta Eesti iive tuleb positiivsem kui tänavune?

Ei tule. Headel aegadel planeeritud lapsed on juba ära sündinud. Ja kuna masu mõju kestab kauem kui 1,5-aastane emapalk ning kõik muud lastega seotud sotsiaaltoetused on Eestis ebaproportsionaalselt väikesed, siis noored pered ei ole algavasse aastasse enam julgenud lapse sündi planeerida.