Seeder: programm «Eesti toit» kasvatas inimeste teadlikkust kodumaise toidu suhtes

Hetk konkursi Eesti Parim Toiduaine 2009 võitjate väljakuulutamiselt. Foto: Silja Kaigu

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi hinnangul aitas tema eelkäija Ester Tuiksoo algatatud programm «Eesti toit» tõsta inimeste teadlikkust kodumaise toidu ja omaduste suhtes.

«Kindlasti on programmile positiivne hinnang see, et valitsus kiitis aruande heaks ja otsustas, et selle tegevuste ja eesmärkidega tuleb jätkata,» märkis Seeder. Programm «Eesti toit» viidi peamiselt läbi aastatel 2006-2008, mil läbi selle jagati erinevatele projektidele 41 miljonit krooni.

Samas jätkas ministeerium programmi eesmärkide nimel tegutsemist ka tänavu ning jätkab ka tuleval aastal. Tänavu oli erinevatest projektideks ette nähtud 4 miljonit krooni ning tuleval aastal on ette nähtud 3,6 miljonit krooni.

Seederi sõnul on programmi mõjude hindamine mõneti keerukas, sest selle algus langes samasse aega Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga, mis avas turud ja lubas riiki hulgaliselt välismaiseid kaupu.

«Küsimus on eelkõige selles, kui palju pehmendas programm ja te tema tegevused seda protsessi,» lisas ta. «Programmi selgelt positiivne mõju on, et inimeste teadmised ja teadlikkus Eesti toidu, tema omaduste ning positiivsete külgede kohta on märgatavalt suurenenud. Sellega on Eesti toidule loodud väga hea platvorm.»

2009. aasta alguses Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringu «Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused» raames küsiti elanikelt, kuivõrd on nad tunnetanud arengukava «Eesti toit» mõju. Elanike väidetel on nad arengukava tegevuste tulemusel hakanud senisest rohkem tähelepanu pöörama toidu kvaliteedile (44 protsenti vastanutest) ning valdav osa (81 protsenti) elanikest pidas taolisi riigipoolseid meetmeid vajalikeks.

Uuringu kohaselt on toitumisharjumused muutunud tervislikuma suunas 27 protsendil tarbijatest. 24 protsenti vastajatest märkis ka, et arengukava tegevuste tulemusel orienteeruvad nad paremini kohalike toidukaupade märgistesüsteemis.

22 protsendi elanike arvates on tõusnud nende teadlikkus kohalikust toidust, mille tulemusel nad on hakanud seda ka enam tarbima.

Arengukavaga taheti tõsta Eesti toidusektori konkurentsivõimet ja tagada selle areng. Teiseks arengukava oli tarbijate harimine, et tõsta tarbijate teadlikkust toidust ja toitumisest.

Arengukava aruandes tuuakse näiteks välja, et aastatel 2006-2008 kasvas traditsioonilist toitu pakkuvate toitlustusettevõtete (maaturismi ettevõtete) arv ning kasvas nende poolt pakutav toiduvalik.

Programmi raames viidi näiteks läbi koolitusi tootjatele ja toetati neid, tehti uuringuid, osaleti Eesti toidu ja ettevõtete tutvustamiseks rahvusvahelistel messidel, viid läbi toiduainete konkursse, valmistati tarbijatele suunatud infovoldikuid.

Tänavuses riigieelarves on tegevuste jätkamiseks kokku 4 miljonit krooni ning selle eest on näiteks osaletud maailma suurimal põllumajanduse ja toiduainetööstuse messil Grüne Woche 2009 ning tehtud ettevalmistusi juba järgmise aasta messil osalemiseks.

Muudest olulisematest projektidest viidi tänavu läbi Eesti toidu tutvustamine Lyonis Bocuse D´Oril, õpilastele suunatud rukkileiva- ja või programm põllumajandusmuuseumis (osales üle 4000 lapse), õpilaste toidu- ja maaeluprogramm Olustveres (osales üle 2000 lapse), valmis tarbijate teavitamisele suunatud informatiivne trükis «Tark valik», toiduainetööstuse aastakonverents, Piimapäev Imavere piimandusmuuseumis, Leivapäev Eesti Vabaõhumuuseumis, Meepäevad Karksi-Nuias, Hoidiste mess Olustveres ning toetati ka väiketootjate osalemist Euroopa taluturul 2009.

2010. aastal kavatseb ministeerium jätkata mitmeid tarbijate teavitamisega seotud projekte, kuid ka Eesti toidukultuuri maine kujundamisega nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Taas on plaanis osaleda messil Grüne Woche, jätkata põhikooliõpilastele mõeldud programmidega põllumajandusmuuseumis ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis.