President Arnold Rüütel teeb lähiajal valiku, kas ühiskondliku leppe lõppteksti aluseks saab hulga ekspertide pakutud mahukas sotsiaalväärtustele rõhuv käsitlus või kolme ülikooli rektori koostatud lühike koondvariant.
Rüütel otsib ühiskondliku leppe sisevaidlustes kompromissteksti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellega peaks lõppema ebamäärane olukord, kus valmis on kaks ühiskondliku leppe lõppteksti mustandit.
Mõlemad leppeversioonid seavad Eesti peaeesmärgiks elatustaseme kahekordistamise kümne aasta jooksul ja sotsiaalse ebavõrduse vähendamise.
Esimese on ekspertide arvamuste põhjal kokku kirjutatud ühiskondliku leppe sihtasutus, mille tööd on koordineerinud asutuse juhid Andra Veidemann ja Agu Laius.
Paralleelselt on valminud ka teine, lühike nn kvintessents-versioon, mille taga on kolm avalik-õigusliku ülikooli rektorit - Andres Keevallik Tallinna Tehnikaülikoolist, Jaak Aaviksoo Tartu Ülikoolist ja Mati Heidmets Tallinna Pedagoogikaülikoolist.
Leppe tekst lennujaamas
Rektorite versioon on viimase kuu jooksul pidevalt täpsustunud. Ka näiteks üleeile õhtul kogunesid rektorid koos haridusspetsialistist Keskerakonna aseesimehe Peeter Kreitzbergiga kiirkorras lausa lennujaama VIP-tuppa teksti arutama, sest rektor Aaviksoo saabus just välismaalt.
Arutelus osales ka suurärimees Aadu Luukas, kes on samas ka ühiskondlikku leppe sihtasutuse nõukogu esimees. Rektor Heidmets valmistab tänaseks täpsustatud teksti.
Ühiskondliku leppe sihtasutuse juhid leiavad, et ligi 30 eksperdi soovituste põhjal kokku kirjutatud leppe projekt sobiks täiesti lõppteksti aluseks. Pealegi oli selle teksti koostamine üks neist põhjustest, milleks sihtasutus presidendi initsiatiivil üldse ellu kutsuti.
Sihtasutuse arvates on nende projekt tasakaalus ning käsitleb süsteemselt valdkondi, milles ühiskond enim kokkulepet vajab - lapsed ja pered, haridus, teadus- ja arendustegevus, majandus, maaelu ja ühiskonna sidususe suurendamine.
Tugev kärpimine
Seevastu rektorite projekti puhul väljendas Veidemann teatud määral muret, et ühiskonna eliidi hulka kuuluvad rektorid võivad käsitleda lepet kui nn eliidi lepet.
«Nende versioonist on lühendamise käigus kahjuks täiesti välja jäänud sotsiaalne dialoog, kodanikuühiskond ning maaelu puudutav osa, kus oli natukenegi rõhutatud rahvuskultuuri ja traditsioonide säilimist,» nentis ta.
Rektor Keevallik kinnitas, et kahe tekstiversiooni vahel siiski mingeid põhimõttelisi vastuolusid ei ole ja et sihtasutuse tekst oli rektorite drafti aluseks, millest tekib lähipäevil ametlik tekst. Keevalliku sõnul vaatab seda teksti enne, kui see antakse osapooltele ja avalikkusele aruteluks, presidendi akadeemiline nõukogu.
«Oluline on, et see lepe oleks reaalselt ellu viidav ja et me suudaksime seda protsessi käivitada,» sõnas Keevallik, rõhutades, et leppes saab olema olulisel kohal majanduskeskkonna stabiilsus.
Keevallik ütles, et nn rektorite draft on võrreldes sihtasutuse versiooniga kompaktsem. «On vaja kontsentreeruda kindlatele asjadele, kõike ei saa korraga, ja seda mõistavad väga hästi ka Veidemann ja Laius,» ütles Keevallik. «Siin ei ole mingit rivaliteeti.»
Käsitledes leppe sõlmimise võimalikku ajakava, ütles Keevallik, et tuleb kiirustada, kuid aeglaselt, sest tegu on väga olulise dokumendiga. «Me tahaksime, et 2004. aasta riigieelarves leiaksid juba siiski mõned seisukohad arvestamist,» sõnas rektor.
Ümmargune jutt
Andra Veidemann ütles, et ühiskondliku leppe protsessist tuleneb vajadus teha seda võimalikult avalikult. Ta avaldas lootust, et leppe võimalikud osapooled - ühiskondlikud organisatsioonid - peagi leppemustandi aruteluks saavad.
«Kui leppe protsess algas, siis ei välistanud me ka seda varianti, et kui arutelude käigus selgub, et ühiskond pole veel sellise leppe sõlmimiseks küps, jääb see ootama aega, mil selle vajadust paremini tunnetatakse,» sõnas Veidemann. Ta avaldas lootust, et ühiskond tunnetab leppe vajadust ning see siiski sünnib.
Postimeest konsulteerinud inimesed, kes on kursis poliitringkondade suhtumisega ühiskondlikusse leppesse, väljendasid arvamust, et millalgi see leping ikkagi sõlmitud saab, kuid see tuleb piisavalt ümmargune, mis ei kohusta osapooli mitte millekski.
Reedel, 1. augustil kell 10 tuleb kokku ühiskondliku leppe sihtasutuse nõukogu, kes annab presidendile oma arvamuse ette valmistatud mustandite kohta.
Sihtasutuse nõukogu
Aadu Luukas, nõukogu esimees
ASi Pakterminal nõukogu esimees
Tõnis Blank
Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige
Jüri Kann
vabariigi presidendi teadusnõunik, akadeemilise nõukogu sekretär
Andres Keevallik
Tallinna Tehnikaülikooli rektor
Toivo Roosimaa
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni juhatuse esimees
Allikas: www.lepe.ee