Homseni kestab Põlvamaal Leevil Sebralaager endistes SRÜ riikides elavatele Eestiga seotud lastele, kus harjutatakse eesti keelt ja tutvutakse Lõuna-Eestiga.
Välismaa lapsed marutasid Põlvamaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me elame Põltsamaal,» kuulutavad vennad Juss (9) ja Jakob Rostovski (11). «Ainult et üheksa kuud aastas käime Moskvas koolis,» lisab Jakob. Eesti keel on poistel puhtalt suus, aga sama hästi saavad nad hakkama ka vene keeles. Kõik oma suved veedavad nad Põltsamaal vanaema juures, kus ootab neid hulga rohkem sõpru kui Moskvas.
«Eestis meeldib ikka rohkem olla,» tunnistas Jakob. «Siin on värske õhk, ilus loodus ja siin on hea ujuda.» Moskvas asub tema kodu kõrghoone 17. korrusel.
Jakobi loodusearmastust võib näha ka isejoonistatud laagrisärgil, millel iga tema nimetäht märgib midagi loodusest: J - tuli, A - kivi, K - puu, O - vesi, B - õhk. «Ja särgi seljale joonistan veel kõik need asjad kokku, nagu nad looduses on,» näitas poiss särgi kavandit.
Kleidisuurune särk
Siniste silmadega Juss, kes leidis laagrist mitu uut sõpra, joonistas oma särgile kõikide laagris osalevate laste maade lipud: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Läti, Leedu ning kõige krooniks ka Eesti lipu. Värve teadis ta ise peast.
«Ainult et ma ei saa seda särki kanda,» muretses Juss, kes sai oma laagrisärgi valmis tublisti enne teisi lapsi. «See on mulle nagu kleit ...»
14-aastane Marika Sulg tuli Sebralaagrisse Peterburist. Marikal elavad Eestis sugulased ning ta sõidab igal suvel koos ema Külliga maamajja Kallastel.
Marika räägib eesti keelt nii, et ei saa arugi, et tal võiks olla ka teine emakeel. Laagris aitab ta aga vene keeles asjade käiku selgitada neile lastele, kes veel päris hästi eesti keelest aru ei saa. Seega on üliaktiivne Marika tõstetud laagri tõlgi staatusesse.
Uskumatu tundub aga 15-aastase Anda Lūse eesti keele oskus. Tema on seda õppinud Riia eesti keskkoolis, kuigi eesti verd ta soontes ei voola. «Mulle lihtsalt meeldib eesti keel,» põhjendas Anda selle õppimist.
Huvi eesti keele vastu tärkas Andas maal vanaema pool käies. Seal elab ka üks eesti perekond, kellelt tüdruk keelehuvi saigi.
Anda käib aastas korra Eestis. Tüdruku sõnul meeldivad talle eesti rahvalaulud. Neid kuulis ta ühel laagriõhtul, kus igaüks tutvustas teistele oma maa rahvalaule.
Sebralaagris ei ole rangelt paika pandud, et kui on eesti keele laager, siis räägime ainult eesti keelt. Üheteistkümne lapse seas on ka neid, kes on oma kodumaal käinud küll eesti keele kursustel, kuid praktikat pole saanud ja päris vabalt eesti keeles suhelda ei oska. Seega on lubatud ka inglise, vene ja kui vaja, siis ka prantsuse keeles rääkida.
Lisaks teiste kultuuride tundmaõppimisele avastavad lapsed eesti keele ja meele laagris ka Lõuna-Eestit. Nädala alguses võeti ette kahepäevane jalgsimatk vesiroosilise Viinakoa järve äärde, tutvuti Koolma looduskaitsealaga ja julgemad proovisid Paidra järve külma vett.
Kolmapäev kuulutati suureks spordipäevaks. Teatevõistlus: ämbriga Võhandu jõest vee tassimine, hernekott pealael ringi jooksmine, üle pinkide kargamine ja õhupalli katki puhumine. Viimase tarvis leiutasid lapsed eriti kavala mooduse: et palli puhumisel õhku raisku ei läheks, hoidis üks laps pallipuhuja kõrvu kinni.
Soolkõndimise võistlus
Seejärel panid lapsed proovile oma ande «soo» peal kõndimises. Liikudes tuli igal sammul talla alla panna kilekott, et läbi «soo» ei vajuks. Sammud tuli võtta võimalikult pikad, sest kes ees, see mees.
Napilt jäi võistkonnale Kirves alla võistkond Katjuha. Et võit tuli tõesti väga napilt, leppisid lapsed omal algatusel kokku, et võitis siiski sõprus. Ja keegi ei nurisenud.
Marulise võistlemise järel otsustati, et võiks ära proovida Leevi külast mööda voolava Võhandu jõe vee. Kui kasvataja Ülle Lennuk varbaga vett katsus, tundus, et ujumine jääb siiski ära.
Siis aga tegid esimesed «peakad» vennad Juss ja Jakob. Tüdrukud ei võtnud ikka veel vedu. Kui aga kasvataja Siiri Laidla jõe äärde ilmus ja küsis, mis nalja te teete, ja vette hüppas, oli järsku kogu kamp vees.
Möödunud nädalal aga istusid kõik sebralaagrilised bussi ja vurasid sellega Lõuna-Eesti mägede vahel, uudistades muu hulgas Võru, Haanja, Rõuge ja Värska huvitavaid paiku. Suvised keelelaagrid
26. juuni - 8. juuli Põlvamaal Leevi külas
1. august - 12. august ning 14. august - 25. august Lääne-Virumaal Piilu talus
Allikas: Integratsiooni Sihtasutus