Küsitlus: Milline oleks Eesti jaoks sobiv tudengite arv?

Toivo Maimets

haridus- ja teadusminister

Seda ei saa numbriliselt öelda, sest siin on sees ilmne ebasümmeetria erialade vahel. Praegu on tudengeid umbes 60 000. Kui meil oleks 60 000 innovatiivset inimest, kes pärast lõpetamist paneksid pisikeste ettevõtetena Eesti majanduse tiksuma, oleks kõik ju väga hästi.

Tarku inimesi ei ole kunagi liiga palju, pigem ei ole tarkade inimeste õpetamise struktuur päris see.

Andres Keevallik
Tallinna Tehnikaülikooli rektor

Jagan täiesti Aaviksoo seisukohta, et üliõpilasi on Eestis nii väikese riigi jaoks liiga palju. Me ei saa seda endale lubada.

Milline oleks optimaalne arv, on küll väga raske öelda, seda enam, et kuue-seitsme aasta pärast kahaneb keskkoolilõpetajate hulk kaks korda. Kõik neist ei lähe kõrgkooli ja ühiskonnale ongi kasulikum, kui suhteliselt suurem osa valiks kutsehariduse.

Ülikool ei tohi toota töötuid, aga juristide ja ärijuhtide osakaal kipub minema muu töö tegijatega võrreldes ebaproportsionaalselt suureks. Ent keegi peab ka tootmisega tegelema. Vaja on nii insenere kui oskustöölisi. Tänases Eestis, ma arvan, oleks paras tudengite hulk umbes 45 000.

Alar Karis
Eesti Põllumajandusülikooli rektor

Seda on väga keeruline riigi poolt reguleerida, kui palju inimene võib oma raha eest õppida. Põllumajandusülikoolis on oma raha eest õppijaid pooled. Ma ei näe sellist mehhanismi, mis oma raha eest õppimist võiks piirata.

Küsimus on muidugi, keda nimetatakse üliõpilaseks. Praegu on meil ka rakenduskõrghariduse omandajad üliõpilase staatuses.

See on tõsi, et tudengeilt võetav õppeteenustasu ei kata tegelikke õppekulusid. Aga kui summat tõsta, ei tulda õppima. See on jälle laiem küsimus sellest, kuidas toimub riikliku koolitustellimuse rahastamine. Lihtne oleks muidugi tudengite arvu piirata viisil, et küsida neilt täpselt nii palju, kui palju nende õpetamiseks tegelikult kulub. Aga tegelikult ka riiklik koolitustellimus ei kajasta seda, mis õpe maksab.