/nginx/o/2013/09/12/2360351t1h966b.jpg)
Eesti Televisiooni tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel avas kontserdi Beethoveni üheksanda sümfoonia osaga «Ood rõõmule» Eile veidi enne kella nelja patseerivad nad paarikaupa Tallinnas Viru tänava alguses. Kaks, kuus, kaheksa neidist järjest, kõigil käes eri värvi õhupallid kirjaga «Euroopa Noored».
Mida lähemale Raekoja platsile, seda suuremaks muutub õhupallidega jalutajate hulk munakivisillutise ühel ruutmeetril.
Raekoja ette püstitatud lava juurde jõudes hakkab silma, et must poodium on kullakarva tähekestega kaunistet taevasiniseid õhupalle lausa murdu täis riputatud. Tallinn tähistab Euroopa päeva.
Mõni minut pärast nelja vudib lavale Eesti Televisiooni tütarlastekoor ning konferansjee Mart Mardisalu kuulutab eeskava avatuks. Alustuseks on poolkaares lava ees seisvale publikumile välja pakkuda Euroopa Liidu hümni staatuses «Ood rõõmule» Ludwig van Beethoveni üheksandast sümfooniast sama tütarlastekoori esituses.
Ood paiskubki kõlaritest platsile, vürtsitatuna süntesaatoriprogrammi tümpsuvast rütmist. Tüdrukud seisavad viksilt laval ja liigutavad suud. Mikrofone ei paista kusagilt.
Platsi teises servas istub kaks kolmekümnendate keskele jõudnud võiblondide juuksekahludega meest välikohviku serval, uurides vastu raekoja katuse tagant piiluvat päikest õlleklaase. Jook teksapükstes ja nahktagidega meeste klaasides mullitab õige nõrgalt.
Lava kõrval kõigutab aga kreemis ülikonnas Mardisalu end rütmiliselt kandadelt varvastele ja varvastelt kandadele. Tuul rebib valgeid paberilehti tema paremas peos, mees pöörab pea kõrvale ja haigutab.
Inimesed seisavad üksinda ja paarikaupa liikumatult raeplatsi munakivisillutisel ning vaatavad, käed rinnal risti või sootuks taskutes, ära nii tütarlastekoori tantsunumbrid, linnapea Edgar Savisaare tervituse kui ka televiktoriini «Kuldvillak» avaliku salvestuse. Lavale taritud elektrontabloodega pultide taga võtavad euroküsimustega mänguruudukesi pea terve tunni jagu lahti riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi juhataja Henrik Hololei, Riigikogu liige Tiit Matsulevitsh ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie. Hololei ja Matsulevitsh saavad mõlemad 3850 punkti ja saatejuht Mardisalul ei jää muud üle kui kuulutada välja viik.
Veidi enne kella kuut läheb lava taga aga sagimiseks ning täpselt minut pärast täistundi jookseb lavale nahktagis ja sinises T-särgis Vaiko Eplik koos ansambliga Ruffus, tänavuse Eesti Eurovisiooni-saadikuga.
«Tere,» hõiskab Eplik lavalt rahvale, hoides ühe käega rihma otsa sätitud kitarret ja teisega mikrofoni. Ei miskit, vaikus. «Ma ütlesin - tere!!!» tõstab Eplik seejärel häält ning saab lava eest vastuseks mitmehäälse «jeee!».
Bändi klahvpillimängija, 19-aastane blondide lokkidega Siim Mäesalu lööb süntesaatoril avaakordid ning kõlaritest paiskub platsile Ruffuse esimene pala - «Next big thing after Jesus» ehk maakeeli «Järgmine märkimisväärne asjandus pärast Jeesust».
Sinises dressipluusis keskkoolitüdruku moega neidis vehib peaga muusika rütmis paremale ja pahemale, nii et oraniks värvitud juuksesalgud muudkui aga lendlevad õhus.