/nginx/o/2008/07/11/56273t1hcbf2.jpg)
Pole just palju poliitikuid, kes saaks hoobelda sellega, et nende nimest on välja kasvanud ja oma elu elama hakanud tegusõna.
Endine riigikogulane Arvo Junti on poliitikast kõrvale astunud, kuid juntimata ei saa hakkama ükski riigikogu koosseis, kirjutab Tuuli Koch.
Esimese Eesti Vabariigi ajal 1929. aasta veebruaris andis Põllumeeste Kogude häälekandja Kaja peatoimetaja Artur Tupits riigikogu vestibüülis sotsialistist haridus- ja sotsiaalministrile Leopold Johansonile kaks kõrvakiilu ning sellest tekkis kõnekeelde käsikähmluse kohta uus väljend «tupitsat tegema».
Ka VII ja VIII riigikogu koosseisu kuulnud ning ka riigikogu aseesimehe ametit pidanud Arvo Junti andis põhjust omanimelise termini käibeletulekuks, kuna torkas silma oskusega lakkamatute küsimuste, paranduste ja sekkumistega istungeid venitada.
Obstruktsioon ehk sihilik töötakistus ehk juntimine on parlamentarismi ajaloo üks tõhusamaid seadusliku võitluse vorme, millega opositsioon saab end riigikogu saalis vähegi maksma panna.
Viide riigikogu koosseisu kuulunud Isamaa ja Res Publica Liidu liikmel Mart Nutil on seljataga vähemalt kuue juntimise karastus ja, seda mõlemal pool rindejoont ehk nii võimuliidus juntimist taludes kui ka opositsioonis ise juntijate poolel olles.
«Arvo Juntil oli tööülesanne vastutada erakonna distsipliini eest,» meenutas Juntiga koos riigikogus olnud Nutt. «Ja kuna Keskerakond oli opositsioonis, siis kogu distsipliin seisnes selles, et kõikvõimalikul moel segada valitsusliidu tööd.»
Sõna «juntima» ütles Nuti sõnul esimesena välja tema erakonnakaaslane Tiit Sinissaar.
«Junti võttis kogu aeg vaheaegu, esitas küsimusi ja pani asju hääletusele. Raske öelda, kas see roll oli talle peale surutud või vabatahtlikult võetud, aga näis, et ta tegi seda kõike üsna hea meelega. See sobis talle,» rääkis Nutt.
«Ja töö takistamisele ehk obstruktsioonile sai tänu temale, mis seal salata, väga hea, lööv ja sobilik termin!» leidis Nutt.
Nutt tunnistas, et Junti oli tubli parteisõdur, kes on jäänud meelde sellega, et segas tööd ega teinud ise midagi suurt ära.
Ainult kuri
Toona, 1990. aastate esimeses pooles, ilmus ka Liivimaa Kulleris väike arvamusnupuke, kus oli kirjeldatud Keskerakonda kuulunud Junti ja partei juhi Edgar Savisaare erinevusi: «Arvo Junti erineb meeldivalt oma erakonnakaaslasest Edgar Savisaarest. Kui Savisaar on tark ja kuri, siis Junti on ainult kuri.»
Töö pidev takistamine (või nagu ütles kauaaegne riigikogulane Eiki Nestor – Junti pidev debatt riigikogu spiikri Ülo Nugisega) ei teinud temast suurt lemmikut riigikogus ega ka ajakirjanduse silmis.
Nestor nentis, et 1990ndate alguses ja keskpaigas ei olnud riigikogu kodukorra seadus täpselt paigas ning see andis Juntile võimaluse segada tööd, kui selleks soov oli.
«Nüüd on kodukorra seadus muutunud nii palju, et demokraatlikule riigile omaselt on opositsioonil võimalus ja õigus parlamendi töö seisma panna, kuid kadunud on äärmused,» nentis Nestor.
«Meil on võimalik esitada muudatusettepanekuid ja võtta arupidamiseks vaheaegu, aga kui kunagi oli nii, et suures saalis sai hääletada kõiki muudatusi, siis nüüd peab saama muudatus parlamendi komisjonis vähemalt kaks toetushäält, et seda üldse suures saalis hääletada saaks,» rääkis Nestor.
Viimane juntimine juunis
Arvet pole Nestor pidanud, kuid arvas, et juntimist on aastatega Toompeal vähemaks jäänud. Riigikogu töö intensiivsus on lihtsalt teistsugune kui 15 aastat tagasi.
«Siis oli ka teemasid, kus võimalik juntida, korraga rohkem üleval,» tunnistas Nestor. Praegu on paljud seadused vastu võetud, kehtivad ja nendega enam juntida ei saa.
Viimati kasutas opositsioon riigikogus ajavenitamistaktikat kuu aega tagasi juunis, kui protestis järjepanu kümneminutisi vaheaegu võttes nii eri kulude mahatõmbamise vastu kui ka 3,1 miljardi krooni suurust eelarvekärbet ebapiisavaks hinnates.
Juntimise tõttu kestis istung kokku terve ööpäeva. Kõige klassikalisema ööistungi autoriteks ongi Nestor, Heiki Kranich ja Mihkel Pärnoja.
«1990ndate keskel oli meelega korraldatud ööistung küll meie tehtud,» tõdes Nestor.
Nad esitasid meelega meeletu hulga muudatusi, ülejäänud opositsioon lasti koju ja siis üks meestest pani tund aega järjest ettepanekuid hääletusele ja järgmiseks tunniks võttis ohjad üle teine mees. Ning võimuliidu saadikud pidid seepärast terve öö parlamendis veetma.
Algul Keskerakonda kuulunud ja sealt Arenguparteisse üle läinud Junti nime praegu ühegi partei nimekirjast ei leia, mees tegutseb omanimelises advokaadibüroos. Kiirete toimetuste kõrvalt ei leidnud ta aega Postimehega vestelda ega oma tegemistest rääkida.
Arvo Junti riigikogu valimistel saadud hääled ja tegevus parlamendis
• 1992 riigikogu valimised – 1740 häält
• 1995 riigikogu valimised – 1930 häält
• Näide Arvo Junti esinemisest riigikogus 1993. aasta veebruaris
Arvo Junti: Ma võin ka niisuguse ettepaneku teha, et panna nad 6nda järele 7ndaks ja 8ndaks.
Heiki Kranich: Teen fraktsiooni nimel ettepaneku tõsta Arvo Junti ettepanekus nimetatud punktid sinna, kus nad olid.
Junti: Mul oleks ettepanek, enne kui me härra Kranichi maadlusettepanekut arutama hakkame, kuulda tema põhjendust, millest see on tingitud. Mina oma põhjenduse tõin. Teiseks, kuna oleme sisuliselt – ma rõhutan: sisuliselt, mitte vormiliselt – moodustanud kodukorraseaduse muutmise-täiendamise töörühma ja on saavutatud kokkulepe, et kodukorraga hakkab tegelema see komisjon, siis lükata kõik praegu kodukorda käsitlevad eelnõud selle nädala tööplaanist välja. Neid on kolm. Minu informatsioon pärineb proua Tõnissonilt ja härra Nutilt.
/nginx/o/2013/07/05/1875298t1hd624.jpg)