/nginx/o/2008/12/04/100734t1h737a.jpg)
Riigikantselei tellitud analüüsist selgus, et teadmistepõhiseks riigiks saamiseks on meil aastaks 2015. vaja juurde koolitada 37 000 kõrgharidusega inimest, Eesti trumbina nähakse keemiatööstuse ja IT-valdkonna arendamist.
Teadmistepõhine Eesti vajab 37 000 kõrgelt haritud inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Majanduskriisi mõjusid ja tööhõive vähenemist analüüsides on kõik eksperdid ühel arvamusel, et varasem tööhõive oli tasakaalustamata ega taganud Eesti suurt konkurentsivõimet,» põhjendas riigikantselei strateegiadirektor Keit Kasemets, miks tekitas majanduskriis meile nii suure hulga töötuid teenindajaid ja oskustöölisi.
Eesti arenguks on oluline, et uue majanduskasvu saabudes loodaks töökohad õigetesse valdkondadesse. «Vaja on majandusstruktuuri muutust - töökohti peab juurde tekkima kõrgtehnoloogia sektoritesse nii tootmises kui teenustes,» ütles Kasemets.
«Lisaks valdkonnainseneridele on meil juurde vaja kõikidel erialadel rahvusvahelisel tasemel turundusjuhte, arendusjuhte, kes teevad tootearendust - neid haritud spetsialiste ei ole meil praegu piisavalt,» ütles Kasemets.
Innovaatiline keemiatööstus
Uuringu üks autoritest, Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets sõnas, et Eesti üks trumpe võiks olla keemiatööstus. «Meil on olemas teadmised ja vastavad firmad, võrdlusest tuli selgelt välja, et põlevkivikeemia ja keemiatööstus on Eestis tegelikult väga innovaatilised. Paraku ta aga meil eelisarendatavate majandusharude hulgas ei ole,» tõdes professor.
Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Heli Aru ütles, et riiklikus koolitustellimuses on tehnoloogia erialasid küll eelistatud, kuid noorte huvi nende alade vastu ei ole suur. «Isegi kui kohad on täitunud, jäetakse õpingud pooleli juba esimestel aastatel. Tihti töötatakse ja õpitakse täisajaga ja selge, et sellistes oludes miski kannatab.»
Ka uuringu läbiviijate hinnangul on praegu suurim probleem reaalteaduste lõpetajate väike protsent. Eametsa arvates võib põhjus olla selles, et nende erialade programmid on raskemad ja nõudmised suuremad kui pehmetel erialadel.
Õpilaste toetuste ja laenude parem süsteem nõuab aga lisaraha, mida praegu pole kuskilt võtta. Aga lisaks peetakse oluliseks ka atraktiivset õpikeskkonda ja tasemel õppejõude.
Kohustuslik matemaatika riigieksam aitab
«Meie nägemuses võiks riik teha selge valiku mõne konkreetse valdkonna, näiteks IT-spetsialistide koolitamisele ja lisada sinna täiendavaid ressursse võrreldes nende riiklike tellimustega, mis täna on,» sõnas Eamets.
Tema kinnitusel tekitaks tööjõupakkumine töökohad - kui Eesti «toodaks» massiliselt IT-spetsialiste, hakkaksid ka IT-firmad varem või hiljem Eestisse tulema. «Kuigi algselt võivad mõned kõrgharitud spetsialistid ära minna, aga pikas perspektiivis peaks see siiski uusi investeeringuid Eestisse tooma. Kui me seda ei tee, ei tule investeeringud siia igal juhul.»
Uuringu autorid soovitavad matemaatika muuta taas kohustuslikuks riigieksamiks, et suurendada baasi, kes võiks reaalteadusi edasi õppida. Aru kinnitas, et uus õppekavade projekt näeb selle ette aastast 2014.
Spetsialistide riiki sissetoomiseks pole meil vajadust. «Meil on koolitusvõimsus olemas, tuleb mõelda, kuidas see paremini ära kasutada ja taset tõsta,» põhjendas Eamets.
Tööjõuvajadus Eestis väheneb, kuna majandus muutub tootlikumaks
Töötajate arv Eestis:
* 2008. aastal 655 000
* 2009. aastal 580 000
* 2015. aasta prognoos 627 000
Kõrgelt haritud inimesi on juurde vaja:
* Uusi töökohti peaks 2015. aastaks võrreldes praeguse madalseisuga juurde tulema ligi 30 000, kokku peaks töökohti olema siis 627 700. Kõrgharidusega inimesi on juurde vaja vähemalt 6300.
* 2015. aastaks vajab Teadmistepõhine Eesti 37 200 uut kõrgharidusega ning 20 100 kutse- ja keskharidusega töötajat.
* Suurim on vajadus tehnika ja tootmise tippspetsialistide, aga ka sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonna haritlaste järele. Ilma keskhariduseta töökohti nähakse tulevikus ette vähem kui praegu.