Riigikogu kärpis diplomaadi abikaasa tasu

Eesti välisministeerium Tallinna kesklinnas. Foto: Liis Treimann.

Riigikogu võttis 47 poolthääle ja 1 erapooletu häälega vastu valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise seaduse, millega muuhulgas vähendatakse ajutiselt välisteenistuja mnittetöötava abikaasa abikaasatasu ning mille eesmärgiks on kokku hoida välisministeeriumi tegevuskulusid.

Järgneva kahe eelarveaasta jooksul makstakse välisteenituse seaduse muudatuste alusel 2010. aasta 1. jaanuarist kuni 2011. aasta 31. detsembrini teenistujaga kaasasolevale mittetöötavale abikaasale igal kuul Eesti 1,2-kordse kuu töötasu alammäära suurust abikaasatasu, senises redaktsioonis on abikaasatasu suuruseks kahekordne kuu töötasu alammäär. 

2009. aasta abikaasatasu väljamakse maht brutos on 9,9 miljonit (hetkel 96 saajat) ning määra viimine 1,2- kordseks võimaldab kokku hoida ühe aasta jooksul 3,9 miljonit krooni. Kahe aasta jooksul on kokkuhoid kahekordses ulatuses.

Abikaasatasu aluseks olev alammäär on välisteenistuse seaduse kehtimise jooksul muutunud järgmiselt: 2007. aastal 3600, 2008. aastal ja 2009. aastal määraks 4350 krooni. Seaduse jõustamise ajal oli aluseks alampalga määr 3000 krooni. 2008. aastal oli väljamakse kogusumma 9,8 miljonit krooni.

Samuti peatatakse kaheks aastaks seadusesäte, mis näeb ette, et kui teenistuja asub välisesindusse tööle või kui ta kutsutakse sealt tagasi, makstakse talle hüvitisena teise riiki tööleasumise eest uue ametikoha ühe kuu ametipalk, kui see on suurem tema eelmisest ametipalgast ning kui teenistuja uue ametikoha ametipalk on eelmisest väiksem, makstakse talle eelmise ametikoha ametipalk.

Selle hüvitise ajutise maksmata jätmisega on võimalik kokku hoida välisministeeriumi tegevuskulusid ühe aasta jooksul 1,2 miljoni krooni ulatuses. Kahe aasta jooksul on kokkuhoid 2,4 miljonit krooni.

Juhul, kui abikaasatasu poleks vähendatud, olnuks välisministeeriumil vältimatu täiendava paarikümne töötaja koondamine. Seesugusel hulgal töötajate vähendamisel kannatanuks välisministeeriumi kui ka välisesinduste ülesannete nõuetekohane täitmine.

Lisaks tuleb arvestada, et koondamisel tuleb tasuda isikutele koondamishüvitisi, mis sisuliselt tähendaks eelarvest täiendavate kulude tegemist. Seega koondamishüvitiste väljamaksmine võib sisuliselt tähendada täiendavat koondamist. Koondatutel oleks praegusel ajal ilmselt äärmiselt keeruline leida uut tööd, mis tähendaks olulisi sotsiaalseid probleeme, samuti riigi vajadust teha täiendavaid kulutusi töötutele.

Seaduse jõustumine aitab tasakaalus hoida välisministeeriumi 2010. ja 2011. aasta eelarvet. Sätete jõustumisel väheneb ajutiselt pikaajalises välislähetuses kaasasolevate mittetöötavate abikaasade reaalne sissetulek mõne tuhande krooni võrra kuus ning teenistujale ei maksta nn ühekordset kolimishüvitist teise riiki tööleasumise eest uue ametikoha ühe kuu ametipalga ulatuses.

Arvestades abikaasatasu maksmise eesmärki ning olulisust ning praegust majanduslikku olukorda, tuleb rõhutada, et abikaasatasu suurust vähendatakse ajutiselt, mitte aga ei lõpetata. Eesmärgiks on abikaasatasu vähendada järgmiseks kaheks eelarveaastaks, mis annab teenistujate abikaasadele teadmise ja kindlustunde, et tegemist on ajutise meetmega.

Seadusmuudatused on seotud 2010. aasta riigieelarves välisministeeriumile ettenähtud personalikulude mahuga ning need jõustuvad 2010. aasta 1. jaanuaril.