/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/03/11/25421t1hc77a.jpg)
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde sõnul vähendab praegu riigikogu arutatav palgaeelnõu presidendi palka ning ka meedias levitatavad palgatõusud on tegelikult palju väiksemad.
Linde: eelnõu hoopis kärbib presidendi palka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna riigikogu ees eelnõu kaitsnud Linde väitel unustatakse ära, et praegused presidendi ja paljude teiste ametnike sissetulekud on ajutiselt kärbitud kuni 2010. aasta lõpuni.
Algsel kujul juba mullu sügisel vastu võetud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seadusega jäeti nimelt ära mitmete ametnike palgatõus ning selle asemele tuli nende sisstulekute langus.
See seadus kehtib kuni 2010. aasta 31. detsembrini, misjärel lähevad palganumbrid endise valemi alusele tagasi ehk tõusevad mitme tuhande krooni võrra.
Meedia on toonud välja võrdluse praeguse olukorra ja selle vahel, millise palga eelnõu presidendile toob. Kui presidendi palk on praegu 79 019 krooni, siis eelnõu järgi 81 362 krooni ehk 2011. aasta märtsis tulev palgakasv on natuke üle 2 300 krooni.
«Enne seda ajutise palga langetamise seadust, kui oleks kehtinud see süsteem edasi, oleks riigipea saanud 89 726-kroonist palka, mis tähendab seda, et tegelikult me riigipea palgalage mõnevõrra vähendasime,» väitis Linde.
Tema hinnangul on samasugune olukord peaministriga - praegusega võrreldes tõuseb valitsusjuhi palk 18 000 krooni, kuid kui poleks ajutise seadusega tema palka vähendatud, oleks peaministri palga tõus ainult 3800 krooni.
Linde sõnul ei tõuse ka ringkonnakohtuniku palk 14 000 krooni, kui jätta ajutine külmutamis-kärpimisseadus arvestamata. «Kui meil seda ei oleks, siis oleks näiteks täna ringkonnakohtuniku palganumber 57 681 krooni, mitte 46 000.»
Kärpeseadust arvestamata tõuseksid ringkonnakohtunike palgad seega 3341 krooni, samas kaoksid neile staaži eest makstavad lisatasud.
«Niimoodi on võimalik võrrelda ka tegelikult kõikide oluliste riigiteenijate palkasid, välja arvatud tõepoolest põhiseaduses eraldi sätestatud riigikogu liikmed,» märkis Linde.
Ta meenutas, et põhiseadus ja riigikohus keelavad ametis oleval parlamendil enda palku muuta.