/nginx/o/2009/08/23/225190t1h46dd.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2008/12/31/111446t1he9f8.jpg)
Justiitsministeerium on võimaliku lahendusena arestimajade ruumikitsikusele valmis saanud eelnõuga, mis võimaldaks arestiga karistatud inimesi üldkasulikku tööd tegema panna.
Justiitsministeerium soovib asendada aresti üldkasuliku tööga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmuse sõnul on nii arestimajades kui ka vanglates kohtade arvu eelarvekärbete tõttu vähendatud. «Arestimajades on praegu politsei arvestuse järgi 410 kinnipidamiskohta, aasta eest oli see arv 529,» selgitas Kõmmus.
«Ka vanglates on praegu kinnipeetavaid saja võrra vähem kui aasta varem. Vahistamispoliitikat korraldab prokuratuur, kes jälgib vabade kohtade olemasolu kinnipidamisasutustes ja lähtub põhimõttest, et vahi all oleksid eelkõige rasketes kuritegudes süüdistatavad või kahtlustatavad,» lisas Kõmmus.
«Tallinnas on kohaliku arestimaja väiksuse tõttu probleem kinnipeetavatega alati olnud teravam kui mujal Eestis, nii on see ka praegu,» tunnistas justiitsministeeriumi esindaja.
Kõmmuse sõnul vastutab aga selle eest, keda väärtegude eest arestimajja paigutatakse, politsei ise.
Ruumikitsikuse probleemi lahendamises on justiitsministeerium valmistanud ette tänaseks riigikogusse jõudnud eelnõu, mis võimaldab arestiga karistatud inimesi arestimaja asemel üldkasulikku tööd tegema panna. Hetkel on ainsad võimalikud väärteokaristused rahatrahv ja arest.