Eelnõu lubab presidendile 81 000-kroonist palka

Foto: SCANPIX

Riigikogu põhiseaduskomisjon pani paika kõrgemate riigiteenijate ametipalkade eelnõu ühe alusvundamendi ehk presidendi tulevase palga, mis on 81 362 krooni ehk üle 2000 krooni praegusest enam.

Kui eelnõu riigikogu heakskiidu saab, hakkavad 2011. aastast kevadest, kui valitakse riigikogu uus koosseis, sama palju teenima ka peaminister, riigikogu esimees ja riigikohtu esimees, kellele kõigile tähendab see ligi 14 000 krooni palgalisa

Ministrid hakkavad teenima 69 158 krooni ja riigikogu liikmed 52 885 krooni ehk praegusest 417 krooni rohkem.

«Komisjon otsustas oma tänasel istungil üksmeelselt nimetada kõrgemate riigiteenijate ametipalk eurodes ja määrata presidendi palgaks 5200 eurot,» ütles põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.

«Me lähtusime oma otsust tehes sellest, et kõrgemate riigiteenijate palgad jääksid praegusele tasemele. Sellest lähtuvalt ei muutu oluliselt ka riigikogu liikme palk.»

Muudest kõrgematest riigiteenijatest hakkavad riigikogu aseesimees, riigikontrolör, õiguskantsler, riigikohtu liige, riigisekretär, riigikogu komisjoni ja fraktsiooni esimees ning kaitseväe juhataja teenima 69 158 krooni.

Riigikogu komisjoni ja fraktsiooni aseesimees, ringkonnakohtu kohtunik hakkavad saama kuus 61 022 krooni, maa- ja halduskohtu kohtunik 52 885 krooni.

Abiminister, riiklik lepitaja, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik võivad seaduse jõustumisel 2011. aastast ette näidata 44 749-kroonise, Eesti Panga nõukogu esimees 28 477- ja Eesti Panga nõukogu liige 20341-kroonise palga.

Ülejäänud tippametnike palk ei tohi ületada eelnõu kohaselt riigikogu liikmete oma ehk 52 885 krooni.

Majanduse arengutega kaasaskäimiseks indekseerib riik seda palgamäära kord aastas indeksiga, mille väärtus on 50 protsenti tarbijahinnaindeksi aastase kasvu ja sotsiaalmaksu laekumise aastase kasvu aritmeetilisest keskmisest.

Komisjon ei toetanud sotside muudatusettepanekut, mis oleks andnud presidendi palganumbri esitada riigikogu juhatuse moodustatud kolmeliikmelisele komisjonile, mille tehtud ettepaneku oleks kinnitanud seejärel riigikogu.

Riigikogu pressiesindaja teatel töötati eelnõu välja lähtuvalt vajadusest korrastada kõrgemate riigiteenijate palgasüsteemi, siduda nende töötasu lahti keskmisest palgast ning muuta kõrgemate riigiteenijate palgasüsteem lihtsaks ja läbipaistvaks.

Eelnõus kehtestatakse kõrgeim palgamäär, mis on aluseks loetelus esitatud riigiteenijate ametipalkade määramisel. Nii ongi presidendi ametipalga koefitsient 1,0 ning sellest tuletuvad ka kõik ülejäänud ülal mainitud palganumbrid. Näiteks ministri palk on 0,85 presidendi oma, riigikogu liikmel on vastav koefitsient 0,65.

Praegu saab riigikogu liige palka 2008. aasta viimase kvartali keskmise palga alusel, mis on 13 117 krooni. Riigikogu liikme palk 52 468 krooni tekibki, kui korrutada eelmainitud summa neljaga.

Eeldatavasti 2010. aasta märtsist riigikogu liikme palk väheneb, sest selle aasta neljanda kvartali prognoositav keskmine palk on eelmise aasta omast väiksem.

Presidendi praegune palk on 79 019 krooni. See peaks olema suurem ehk seitse keskmist palka (91 819 krooni), kuid riigikogu otsustas seda kärpida üldisest riigieelarve kokkutõmbamise tuhinas väiksemaks. Riigipea palk moodustub 2007. aasta neljanda kvartali Eesti keskmise brutokuupalga (12 270) korrutamisel koefitsiendiga 0,92 ja seejärel seitsmega.

Eelnõu on ette valmistanud riigikogu töökorralduse töörühm, kuhu kuulusid riigikogu kõigi fraktsioonide esindajad.

Eelnõu on täiskogus teisel lugemisel homme. Juhul kui teine lugemine lõpetatakse, on kolmas lugemine kolmapäeval ehk ülehomme.