Lähema 10-15 aasta jooksul hakkab Eesti oma põlevkivist taas tootma kõrgekvaliteedilist ja konkurentsivõimelise hinnaga autokütust, usub Tallinna Tehnikaülikooli põlevkiviinstituudi direktor Jüri Soone.
Eesti võib hakata taas põlevkivist odavamat autokütust tootma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Soone on juba kaks aastat koostöös Ameerika teadlastega uurinud uusi tehnoloogiaid Eesti põlevkivi kasutamiseks.
Põlevkivibensiini on Eestis tegelikult juba toodetud, enne Teist maailmasõda oli Eesti üks maailma väheseid autokütuse eksportijaid. Kiviõlis toodetud bensiini oktaanarvuks oli 66.
Seni teadaolevate tehnoloogiate järgi oleks põlevkivibensiin siiski mõttetult kallis ja ebakvaliteetne. Eesti põlevkiviõli kasutatakse praegu peamiselt katlamajades ja laevakütusena.
Teadlaste ühisuuring
Juba aasta pärast valmib aga Eesti ja USA teadlaste uuring, mis näitab, kuidas toota põlevkiviõlist kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõimelise hinnaga bensiini.
See ei ole utoopia, kinnitas Tallinna Tehnikaülikooli põlevkiviinstituudi direktor professor Jüri Soone.
«Tuleviku vedelkütus nafta asendajana on just põlevkiviõli,» ütles Soone. «Põlevkiviõli on selles mõttes täiesti samaväärne, kui peame silmas standardeid, mis kehtivad täna mootorikütusele.»
Maailma naftavarusid jätkub veel vaid umbes 40 aastaks. Nafta hind tõuseb pidevalt.
Eesti suurima põlevkiviõlitootja Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Janek Parkman prognoosib, et umbes 10-15 aasta pärast maksab põlevkivibensiin samapalju kui naftast toodetu.
Autokütused kallinevad
«Nafta baasil toodetud autokütused ei lähe odavamaks,» kinnitas Parkman. «Mingil hetkel tekib moment, kus mõlema hind on võrdne.»
Professor Soone sõnul hakatakse Eesti-Ameerika põlevkiviprojektile juba aasta pärast investoreid otsima - nii Eestist kui välismaalt.
Bensiini ümbertöötamistehase ehitamine Eestisse end siiski tõenäoliselt ära ei tasu, väitis professor Soone. Janek Parkmani sõnul võiks töötlemiseks kasutada Soome või Leedu tehaseid.
«Eesti mahud on järeltöötlustehase jaoks liiga väikesed,» ütles Parkman.
Professor Jüri Soone teeb aga veelgi suuremaid tulevikuplaane. Tema sõnul võib Eesti hakata tulevikus eksportima ka oma täiustatud põlevkivitehnoloogiat, sest Eesti asjatundjate teadmised põlevkivist on ühed parimad maailmas.
Suured põlevkivivarud on maailmas veel Ameerika Ühendriikides, Brasiilias, Hiinas, Kasahstanis ja Jordaanias.
Ent erinevalt Eestist ei ole seal veel põlevkivi laialt kasutatud ega uuritud. Põlevkiviõli varud maailmas ületavad üldse naftavarusid. Ning nüüd, mil nafta hakkab otsa lõppema, pöörabki üha enam riike pilgu põlevkivi poole.
Külli-Riin Tigasson, Raadio Vaba Euroopa
majandus@postimees.ee