/nginx/o/2009/12/11/280910t1h9cc7.jpg)
Tallinna kunstigümnaasiumi direktor ning Kopli sundüürnike seltsingu juht Märt Sults sai lõppeval nädalal Strasbourgist Euroopa Inimõiguste Kohtust järelpärimisele vastuse, et Eesti sundüürnike kaebus on jätkuvalt vaatluse all.
Koolipapa Sults kaevas sõjakirve välja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast niisuguse paberi kättesaamist ütles Sults, et kaevas sõjakirve taas välja ning jätkab võitlust Eesti riigiga sundüürnike huvide kaitseks.
Kirjas on küll mainitud, et ühtegi konkreetset kuupäeva kaebuse lahendamise osas ei ole võimalik veel ütelda, kuid Sults on ikkagi ülioptimistlik ning kindel, et võit inimõiguste kohtust tuleb.
Kopli sundüürnike seltsing kaebas Eesti riigi Euroopa Inimõiguste Kohtusse 2007. aasta lõpus pärast seda, kui Eesti kõik kohtuaastmed jätsid sundüürnike kaebused rahuldamata.
Nüüd on sellest ajast möödunud kaks aastat ning Kopli sundüürnike seltsing on pärast mõned päevad tagasi saabunud kirja Strasbourgist võidukalt meelestatud.
«Kõik on kindel,» ütles Sults inimõiguste kohtus võiduvõimalusi kommenteerides. «Nüüd saame kohtule vajadusel ka elektrooniliselt lisaandmeid saata.»
Ta lisas, et sundüürnikke esindab Stockholmis elav Eesti soost advokaat, kes pidavat seda tööd tegema lausa tasuta. Sel nädalal lähevad seltsingu esindajad Rootsi, et edasist tegevust kavandada.
Kopli sundüürnike seltsingus on Sultsi sõnul praegu rohkem kui 600 liiget tervest Eestist. Kaks aastat tagasi Euroopa Inimõiguste Kohtusse saadetud kaebusele kirjutas alla aga vaid 43 inimest. Sellist sammu tegema ärgitas sundüürnikke tõsiasi, et nende ühte inimõigust, õigust eluasemele, on rängalt rikutud.
Sultsi sõnul peaks riik maksma sundüürnikele kompensatsiooni, mis ainuüksi Tallinnas oleks rohkem kui kaks miljardit krooni ning kogu Eestis ulatuks lausa 10 - 12 miljardini.
Vandeadvokaat Leon Glikman on Postimehele öelnud, et sundüürnikud on inimlikust vaatevinklist tõepoolest teistest inimestest halvemasse seisu seatud, mistõttu ebavõrdse kohtlemise väide on õigustatud. Kui sundüürnikel õnnestub Eesti Vabariik seljatada, võib see tõesti kaasa tuua riigipoolse kompenseerimiskohustuse.
Sults kinnitas, et võitlus riigiga on Kopli sundüürnike seltsingu liikmetele kokku läinud maksma umbes 200 000 krooni. See tähendab, et iga inimene on pidanud välja käima mitu tuhat krooni. Ka Sults ise, kuigi ta ei ole sundüürnik.