Emakeeleõppe reformikava kärbib teooria tiibu

Foto: Mihkel Maripuu

Haridusministeeriumis värskelt valminud eelnõu muudab eesti keele õppe koolis senisest elulähedasemaks ning vähendab kuiva teooria osakaalu.

Üleeile haridusministeeriumist välja saadetud gümnaasiumi riikliku õppekava määruse eelnõu ühe lisana avalikustatud keele ja kirjanduse valdkonna ainekava jaotab eesti keele õppe gümnaasiumis kolmeks. Üks osa on «Keel ja ühiskond», teine «Meedia ja mõjutamine» ning kolmas «Teksti keel ja stiil».

Kõik need koosnevad omakorda kahest kursusest - teoreetilisemast ja praktilisemast -, kusjuures eesti keele ainekava töörühma juhi Kersti Lepajõe sõnul võib kool ise valida, kas õpetada neid kahte paralleelselt või kordamööda.

Ministeeriumidele ja asjaosalistele kooskõlastada saadetud eelnõu tekitab samas õpetajate seas pahameelt.

«Me pole rahul gümnaasiumi osa ei eesti keele ega kirjanduse ainekavaga,» ütles emakeeleõpetajate seltsi juhatuse esimees Kaja Sarapuu. «On läbi surutud teoreetikute arusaam.»

Eelnõus on nimelt senisest enam rõhutatud noorte suhtlema õpetamist, kasutades selleks muuhulgas erinevaid tekste. Selle võrra pööratakse vähem tähelepanu keeleteaduse põhimõistetele, keele süsteemile ja eesti keele struktuuri iseärasustele.

«Ma ei kujuta ette, kuidas saab gümnaasiumis õpetada ilma keele struktuuri õpetamata või õppida nii, et oma emakeele ülesehitusest midagi ei tea,» lausus Sarapuu.

Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse peaspetsialisti Mari Kadakase sõnul lähtusid uue korralduse väljatöötajad tõdemusest, et põhikoolis õpetatakse noortele keele struktuuri piisavalt.

Tema sõnul jätkub see uue kava põhjal piisaval määral ka gümnaasiumis, lihtsalt praktiliste ülesannete käigus.

Kadakase väitel ei saa jätta muuhulgas arvestamata asjaolu, et noored ei taha kuiva teooriat omandada ning nii võib õpetus praktiliste ülesannete kaudu nendeni isegi paremini jõuda.

Emakeeleõpetajate esindaja Kaja Sarapuu sõnul valutab tema süda isegi rohkem kirjanduse ainekava pärast, kus tegevõpetajatest koosnenud töörühm tegi küll uuendusliku kava, kuid sellest mindi lõpptulemusena mööda.

«Mõte oli mitte anda kirjanduse ajaloolist ülevaadet, vaid läheneda tervikteoste ja näitetekstide kaudu, et teha kirjanduse õpetamist põnevamaks ja vältida kuiva faktide pähe õppimist,» rääkis Sarapuu.

Kadakas selle väitega ei nõustunud, leides, et kooskõlastusringile saadetud ainekava on hoopis kompromiss, kus on omavahel põimitud kirjandusajalooline ülevaade, žanripõhine lähenemine ja tekstianalüüs.

Tema väitel valmis kava uus versioon töörühma ja kirjandusasjatundjate koostöös ning võib öelda, et on saavutatud mõistlik tasakaal.

Ka märkis Kadakas, et eelnõu saadeti alles kooskõlastusringile, mis tähendab, et see on jätkuvalt täiendusettepanekuteks avatud.