Pensioniea tõstmisega kiirustatakse

Foto: Peeter Langovits

Täna pensioniea tõstmist arutanud riigikantselei, ametiühingud, tööandjad ja pensionärid leidsid, et see on parim lahendus Eesti elanikkonna vananemisele ja sellest tulenevale survele Eesti eelarvele ning tuleb seetõttu kiiresti ära otsustada.

«Kindlasti pole parem alternatiiv pensionide vähendamine või maksude tõstmine - ka tööandjate esindajad rõhutasid, et maksukoormus on meil niigi kõrge ja maksude tõstmine vähendaks Eesti konkurentsivõimet,» ütles arutelu juhtinud riigikantselei strateegiadirektor Keit Kasemets.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles, et tal oli heameel kuulda täna pensionäride ühenduse soovitust, et see otsus on väga vajalik ja tuleb kiiresti ära teha. «See andis kindlust, et liigume õiges suunas. Ka tööandjad andsid oma toetuse ja olid valmis pensioniiga tõstma veel kiirema sammuga.»

Ametiühingud leidsid samas, et enne otsuse vastuvõtmist tuleks ikka veel analüüsima ja arvestama inimeste tervisega seotud küsimusi. «Need asjad on omavahel siiski natukene lahus ja ma ei tea täpselt, milliseid analüüse töötajate esindusorganisatsioonid veel ootaksid,» kõhkles Pevkur.

Sotsiaalminister kinnitas, et ministeerium kirjutab eelnõu valmis ja esitab võimalikult kiiresti valitsusele otsustamiseks. Pensioniea tõstmist on kavandatud järk-järguliselt kolme kuu kaupa alates 1953. aastal sündinud inimestest ehk 2017. aastast. Nii jõuaks pensioniiga 65. aastani 2026. aastaks.

Analüüsid toetavad otsust

Kasemetsa sõnul on kaks selget põhjust, miks pensioniiga on vaja tõsta: esiteks, et säilitada vananeva rahvastiku tingimustes praeguste pensionide taset. Teiseks näitavad kõik pikemad prognoosid, et Eestis tekib tulevikus tööjõupuudus. «Aastaks 2030 on meil ligikaudu 110 000 tööealist inimest vähem kui praegu,» ütles Kasemets.

Seetõttu soovitakse inimesi nii-öelda jõuga tööl hoida: «Tänaste prognooside kohaselt oleksime rahul, kui vähemalt 15 000 inimest lisanduks seeläbi tööturule. Maksimaalsete plaanide kohaselt võib see olla ka 20 000 või rohkem,» sõnas Kasemets.

Seega lahendab pensioniea tõstmine tööjõupuudusega seotud probleemid vaid osaliselt ning jääb alles mure selle üle, kas meil aastate pärast on piisavalt inimesi, kes tööd teevad.

Analüütikud usuvad, et üle 60-aastastel on veel tervist ja jaksu usinasti töötada. Seda näitab kasvõi see, et praegugi töötab Eestis märkimisväärne hulk pensionäre. 63-64-aastastest pensionäridest töötab praegu üks kolmandik. «See on väga kõrge hõivemäär, Eesti on sellega teisel kohal Rootsi järel,» märkis Kasemets.

Lühike eluiga pole takistuseks

Tervise Arengu Instituudi andmed näitavad samas, et 60-64-aastastest inimestest on täiesti terved 52 protsenti, siis 65-69-aastaste hulgas on tervete hulk langenud 36 protsendile ja 44 protsenti peavad võitlema mõningate tervisehäiretega.

Eesti elanike lühikest eluiga ei peeta takistuseks. «Otstarbekam on vaadata mitte oodatavat eluiga sünnihetkel, vaid jälgida, kui kaua elavad inimesed seejärel, kui nad on saanud 60- või 65-aastaseks. Viimase 10 aasta jooksul on oodatav eluiga 60. eluaastast alates kasvanud kahe aasta võrra nii meeste kui naiste puhul ja kõik prognoosid näitavad, et see kiire kasv ka jätkub,» sõnas Kasemets.

Täna võrreldi ka teiste riikide kogemusi ning toodi välja, et praegu tegelevad sama teemaga mitmed riigid. Näiteks otsustas Saksamaa tõsta pensioniiga 67. eluaastani, Soome arutab 68. aasta piiri kehtestamist, arutelu käib ka näiteks Lätis ja Itaalias. 65 eluaastat on euroliidu riikides üldiselt levinuim pensioniiga.

-

Terved inimesed töötavad kauem

* Oodatavaks elueaks on meestel prognoositud 76,4 ja naistel 82,6 aastat
* Praegu töötab Eestis ligi 17 protsenti kõikidest vanaduspensionäridest
* 63-64-aastastest töötab 35 protsenti
* 60-64-aastastest on terved 52 protsenti, enese hinnangul on tervis hea või väga hea 25 protsendil selleealistest
* 65-69-aastastest on terved 36 protsenti, enese hinnangul on tervis hea või väga hea 42 protsendil selleealistest
Allikad: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise Arengu Instituut