Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega võimaldatakse teatud juhtudel asendada narkomaanide vangistus sõltuvusraviga, praegu on ainus asenduskaristus vähemohtlike isikute puhul üldkasulik töö.
Narkomaane võib tulevikus vangla asemel ravi oodata
«Kuigi kurjategijad saavad üldkasuliku tööga vanglas viibimise asemel heastada oma kuritegu ühiskonna ees, ei sobi üldkasulik töö paraku sõltuvusprobleemidega inimestele,» selgitas ministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep.
«Nende puhul on just narkosõltuvus üldjuhul kuritegude sooritamise põhjuseks ning ilma sellest vabanemata ei ole võimalik vähendada ka nende korduvkuritegevust.»
Vangistuse asemel sõltuvusravi kohaldamise süsteem on kavandatud samadel põhimõtetel kui kuritegude puhul asenduskaristusena mõistetav üldkasulik töö, erinevus on vaid selles, et sõltuvusravi kestus võib ajaliselt olla pikem kui määratud vanglakaristus, sest narkosõltlane peab olema ravi- ja rehabilitatsiooniprogrammis vähemalt üheksa kuud ja lühemajalisem sõltuvusravi ei annaks soovitud tulemusi, selgitas Hillep.
Ta rõhutas, et kogu määratud sõltuvusravi kestel on isik ka kriminaalhoolduse all, allub käitumiskontrollile ning niipea, kui ta ravi pooleli jätab, pööratakse vangistus täitmisele.
Narkomaani sõltuvusravi kavandatakse kohaldada neil juhtudel, kui sõltlasele on karistuseks mõistetud reaalselt kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus, arvesse võetakse ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib talle kaasa tuua sõltuvusravi kohaldamine.
Sõltuvusravi määramise eelduseks on ka süüdimõistetu nõusolek vangistuse asendamisega, kuna see on ainuke võimalus tagada, et isik ka ise tõepoolest on huvitatud enda paranemisest.
Süüdimõistetule jääb ka sõltuvusravi katkestamise õigus, kuid sel juhul peab ta minema vanglasse oma vangistust kandma ning ühtlasi hüvitama riigile ravikulutused, lausus Hillep.
Uimastisõltlastele pakutakse vangistuse alternatiivina sõltuvusravi paljudes Euroopa Liidu riikides, nagu näiteks Taanis, Saksamaal, Hollandis, Poolas, Soomes, Rootsis, Norras, Suurbritannias ja Prantsusmaal.
Sõltuvusravi rahastamiseks taotleb justiitsministeerium raha Šveitsi koostööprogrammist.
2011. aastal, kui seadus jõustuma peaks, on sõltuvusravi maksumuseks veidi üle 11,5 miljoni krooni, millest Eesti riik peab tasuma vaid 15 protsenti. Edaspidi plaanime toetust taotleda nii riigieelarvest kui ka EL struktuurfondidest," sõnas Hillep.