Grippi haigestunute arv on vähenenud

Eelmisel nädalal vähenes uuede grippi haigestunute osakaal võrreldes ülemöödunud nädalaga 10 protsendi võrra. Foto: Egert Kamenik

Kuigi Eesti kuulub Euroopas kõrge haigestumisega riikide hulka, on haigestumisjuhtude arv vähenenud - tervisekaitseinspektsiooni andmetel haigestus Eestis ülemiste hingamisteede haigustesse eelmisel nädalal 10 800 inimest, mis on ülemöödunud nädalaga võrreldes 20 protsendi võrra vähem.

Haigestumiste ja pöördumiste arv on tervisekaitseinspektsiooni peadirektor Tiiu Aro

sõnul tõusnud vaid Hiiumaal, Läänemaal ja pisut ka Pärnumaal, kuid epideemia väljakuulutamiseks pole põhjust.

Eelmise nädala jooksul haigestunud inimestest olid 47 protsenti meessoost. Põhiliselt on viimase kahe nädala jooksul haigestunud lapsed kuni 15-eluaastani, teistes vanuserühmades on haigestumine Aro sõnul madal.

Eelmiste aastate gripihooaegade trend on tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete juht Iiris Saluri sõnul näidanud, et ülemiste hingamisteede viirustesse haigestunud inimeste arv väheneb koolivaheaja tulekuga ning hakkab uuesti tõusma pärast vaheaja lõppu järgmise aasta alguses.

Eelmisel nädalal vähenes uue gripi osakaal 10 protsendi võrra, selle arvelt aga suurenes hooajalise A-gripi ja ka paragripi viirusesse nakatunute osakaal.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet rääkis, et Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hinnangul on sel aastal gripi surmajuhtude suurusjärk sama mis eelnevatelgi aastatel.

Sotsiaalministeeriumi meedianõunik Jana Rosenfeld kinnitas, et suremus uude grippi ei ole suurem kui teiste sesoonsete gripitüvede puhul, aga seda ei ole ka eelmistel gripihooaegadel nii täpselt jälgitud ei Eestis ega rahvusvaheliselt.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul sureb igal hooajal Eestis gripi tüsistustesse 0,05 - 0,3 protsenti haigestunutest, seega keskmiselt 40-60 inimest.

Tiiu Aro sõnul on Eestis eelnevatel aastatel pandud surmatunnistusele gripidiagnoos 2007. aastal kahel juhul ning varasemalt 1995. ja 1996. aastal 11 ja 16 korral.