/nginx/o/2008/04/03/30642t1h79fa.jpg)
ÜRO Kliimakonverentsi raames avaldas Siemens täna «Rohelise linna indeksi» uuringuprogrammi tulemused, milles roheliseimaks linnaks kuulutati Kopenhaagen,
Tallinn saavutas 23. koha.
Siemensi rohelise linna indeksis sai Tallinn 23. koha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siemens avaldas esmakordselt Euroopa rohelise linna indeksi uuringu tulemused, vahendas ettevõtte pressiesindaja.
Koostöös uuringuinstituudi Economist Intelligence Unitiga analüüsiti keskkonnakaitses juhtivat rolli etendavat 30 linna 30 Euroopa riigis.
Roheliseim suurlinn Euroopas on Kopenhaagen, talle järgnevad Stockholm, Oslo, Viin ja Amsterdam. Antud tulemused on kokkuvõte unikaalsest keskkonna jätkusuutlikkuse uurimustööst 30 riigi 30 suurlinnas, mille ülevaate Siemens ÜRO Kliimakonverentsi raames Kopenhaagenis avalikustas.
Euroopa rohelise linna indeks analüüsis linnade keskkonna- ja kliimakaitse alaseid saavutusi ja ambitsioone, tuues välja erinevused CO2 emissiooni, energiasäästlikkuse, ehitiste, transpordi, veetarbimise, õhu kvaliteedi, jäätmekäitluse ja maakasutuse ning keskkonna valitsemise kategooriates.
«Rohelise linna indeksi analüüs annab linnadele hea ülevaate nende tugevustest ja nõrkustest ning suurepärase võimaluse kasutada antud uuringut oma keskkonnaalase tegevuse parendamisel. Siemens tellis antud uuringu, sest linnad on meile tähtsateks klientideks. Meie tehnoloogia ja lahendused aitavad linnadel vähendada energiatarbimise kulusid ning toota rohkem ja efektiivsemalt keskkonnasõbralikku energiat» kommenteeris Siemens OY Eesti filiaali juht Jaan Sildam.
Skandinaavia linnad saavutasid üldiselt kõrgemaid hinnanguid. Keskkonnateadlikkus nendes linnades on olnud aastaid tugev, mis peegeldab nende linnade ambitsioone keskkonnakaitses. Kopenhaageni eesmärgiks on näiteks olla aastaks 2025 süsinikuvaba.
Skandinaaviamaade sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on üle keskmise ja need jõukad riigid on teinud olulisi investeeringuid keskkonnakaitsesse. Ida-Euroopa linnad positsioneerusid üldiselt madalamale, mis on suuresti tänu võrdlemisi madalale sisemajanduse kogutoodangule ja ajaloolisele minevikule, sisaldades puudulikku tähelepanu keskkonna kaitsele eelnevatel kümnenditel. Eriti iseloomustab seda kõrge energia tarbimine hoonetes ja vananenud infrastruktuur.
Ühiskondliku transpordi valdkonnas asetsevad Ida-Euroopa maad tihti keskmisest kõrgematel positsioonidel, näiteks Kiiev, mis koguarvestuses jäi 30. kohale oli kõrgeimal kohal ühistranspordi kasutamises. Ida-Euroopa riikidest parim oli Vilnius (13), väikese vahega järgnes Riia (15).
Tallinna tulemused on kõvasti üle keskmise õhu kvaliteedi (6), transpordi (10) ja veetarbimise (12) kategooriates. Tallinna linnal on madalaim vee tarbimise näit kõikidest uuringu all olevatest linnadest. Ühtlasi on Tallinna linnal kõrged näitajad jäätmekäitluse ja taaskasutuse ning jäätmete vähendamise tegevuspõhimõtetes. Õhu kvaliteedi kategooria häid näitajaid toetas saastatuse madal tase, mis oli kõvasti alla uuringute keskmes olnud linnade keskmise.
Kahjuks Tallinna positiivse hinnangu tõmbasid alla madalad tulemused energia (29), CO2 emissiooni (26) ja ehitiste (29) kategooriates. Energia ja CO2 kategooriatele avaldas mõju rahvuslik energia tootmise struktuur, mis kasutab peamiselt kivisütt ja põlevkivi.
Energiatarbimise kategooria on madalseisus ühtlasi ka osaliselt puuduliku jätkusuutliku energiapoliitika tõttu. Tallinna elamurajoonid on ehitatud peamiselt 1960. – 1980. aastatel. Väheste investeeringute tõttu, vajavad enamus neist elamuehitustest hädasti hooldus- ja renoveerimistöid.
«Uuring näitab selgelt, mis on Tallinna linna tugevamad küljed,» kommenteeris Jaan Sildam. «Aga näitab ka, mis valdkondades veel pingutada tuleb.»
«Meil on heameel tõdeda, et Tallinn saavutas head tulemused õhu kvaliteedi, transpordi ja veetarbimise kategooriates, aga me näeme ka kitsaskohti, kus me kindlasti end tõestama peame,» kommenteeris Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš. «Tallinnal on juba tehtud CO heitkoguste inventuur ja koostamisel on säästva energiamajanduse tegevuskava, mille ühe punktina käivitasime ka projekti «Fassaadid korda», mis on toetuseks korteriühistutele majade soojustamisel.»
Deniss Boroditši sõnul on uuring suuremahuline, annab hea ülevaate ning motivatsiooni planeeritud tegevuskavade, mille eesmärkideks on muuhulgas ka energia tarbimise vähendamine, taastuvenergia osakaalu suurendamine ning kasvuhoonegaaside tekke vähendamine linnas, väljatöötamist jätkata.