Euroopa Liit võtab Eesti eeskujul kasutusele digiõppevahendid. Arvutisse käivalt CD-plaadilt saab vaadata umbes 45-minutilist loengut videost, selle juurde kuuluvad ka loengus kasutatud slaidiprogramm ja konspekt. Viimast saab vajadusel välja printida.
Digiõpe rändab Eestist peagi Euroopasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa töö- ja organisatsioonipsühholoogia assotsiatsioon eelistab digiõpet psühholoogiaalaste teadmiste andmiseks inseneridele, juhtidele, õpetajatele, riigiametnikele.
Õpetamise aluseks võttis Euroopa töö- ja organisatsioonipsühholoogia assotsiatsioon Tallinna Tehnikaülikoolis välja töötatud ja juba kaks aastat kasutatud digiõppe-põhised juhtimispsühholoogia õpetamise programmid.
Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogiaprofessor Mare Teichmann rääkis, et tehnikaülikoolis hakati 2000. aasta sügissemestril kasutama uut programmi nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes. Nüüd kasutavad seda ka doktorandid.
Kaheksa loengut
Uus juhtimispsühholoogia programm koosneb kolmest osast - akadeemilised loengud, praktilised õppused ja videotreeningud, digiõppevahendid.
«Kui ma kutsun Euroopa tipp-professori siia tudengitele loenguid pidama, on see väga kallis. Professor peab oma loengud ära ja sõidab minema. Järgmisel aastal tahaksin jälle seda loengut üliõpilastele või praktikutele kuulata soovitada, kuid see ei ole võimalik, sest professor on ära sõitnud ja oma teadmised kaasa võtnud. Nii tuli idee teha eksperimentaalkorras digiõppevahendid. Idee õnnestus,» rääkis professor Teichmann.
Praeguseks on CD-del eesti keeles olemas kaheksa loengut. Kaks aastat on TTÜs niisugust õppimisviisi praktiseeritud, eriti rahul on sellega kaugõpe, magistrandid ja doktorandid.
Digiõppe eeliseks on, et õppur saab loengumaterjaliga tegeleda siis, kui tal on selleks piisavalt aega. «Digiõpe on elava esituse, vahetu kontakti imiteerimine, mitte patakas pabereid,» nentis professor Teichmann.
Kolmandik CD-del
CD-del on umbes kolmandik materjalist, ülejäänud osa omandavad üliõpilased loengutes ja praktilistel õppustel.
TTÜ programmid on mõeldud juhtimisalast oskusteavet vajavatele inimestele. «Seni on Euroopa psühholoogide organisatsioonid tegelenud pelgalt psühholoogide harimise ja kasvatamisega. Nende inimestega, kes kasutavad psühholoogide teadmisi, on väga vähe tegeldud,» tõdes Teichmann.
Tema kinnitusel hakatakse Euroopas nüüd üha rohkem tähelepanu pöörama mitte-psühholoogide, st juhtide-ametnike koolitamisele. Just neil läheb igapäevatöös vaja teadmisi juhi imagost, delegeerimisest, meeskonnatööst, ajurünnakust jne.
Euroliitu pürgivates riikides paraku ei jätku tipptasemel spetsialiste, kes oleksid igas valdkonnas tipud. Teadmised saab teistest Euroopa riikidest. Seetõttu pakkuski Euroopa töö- ja organisatsioonipsühholoogia assotsiatsioon võimalust kasutada teadmiste edasiandmiseks digiõpet.
Näiteks Manchesteri ülikoolis töötab väga tuntud tööstressi asjatundja professor C. L. Cooper, kelle loengud on tõelised teadmisi täis pärlid. Isegi kui meil õnnestuks ta Eestisse kutsuda ja tema loengut kuulaks hästi suur saalitäis inimesi, jääks ikkagi paljud stressist teadmisi vajavad sellest ilma.
Digiõppe tehnoloogia võimaldaks aga raamatukogus või koduarvutis sama loengut vaadata kõigil vajajatel ning just siis, kui see neile sobib.
Euroopast leiab igast riigist neli-viis inimest, kes on oma valdkonnas väga head asjatundjad ning suudavad koostada suurepärase loengu, mida digiõppes ka teistes riikides kasutada saaks.
Oluline on ka praktiline osa. On teada, et akadeemiline loeng on kõige viletsam teadmiste edasiandmise viis. «Kui inimene hakkab asja praktikas järele proovima, alles siis saab selgeks, mida ta ei tea ja hakkab õppima.
Seetõttu järgnevad loengutele umbes kolmandiku ulatuses programmist praktilised õppused,» kinnitas Teichmann.
Loengud jäävad
Et videokonverents on väga kallis õppevorm, annab digiõpe võimaluse kuulata tippspetsialistide loenguid.
Mare Teichmann ei usu, et pärast digiõppe ja e-õppe laialdasemat kasutuselevõttu ei hakka inimesed enam koolitustel käima ega loe raamatuid, vaid õpivad arvuti taga.
«Digiõpe ei asenda loenguid ja praktikume. Olen kindel, et järgmisel kümnendil kasutatakse erinevaid õppevorme kombineerituna, see pakub ka õppuritele võimalust õppida enda valitud ajal ja kohas,» kinnitas Teichmann.
Tema hinnangul saaks digiõpet kasutada edukalt ka põhikoolis ja gümnaasiumis. Näiteks võiksid matemaatika, füüsika või astronoomia väga head spetsialistid pidada 10-minutilise loengu ühel kindlal teemal, seletades õpilastele keerulise asja lihtsalt ära. Nii oleks võimalik ühtlustada hariduse taset nii Suure-Jaanis, Otepääl kui ka Tallinnas.