/nginx/o/2009/01/04/112711t1ha956.jpg)
Riigikohtu esimees Märt Rask annab homme riigikogu esimehele Ene Ergmale üle uue kohtute seaduse eelnõu kavandi, mis näeb ette kõigile kohtutele ühtse halduskeskuse loomise ning vähendab kohtunike arvu.
Uus kohtute seadus vähendab kohtunike arvu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kehtiva kohtute seaduse järgi on vastutus kohtusüsteemi toimimise eest hajutatud, nii et esimese ja teise astme kohtuid haldab justiitsministeerium ning kõrgeim kohus - Riigikohus - tegutseb iseseisvalt.
«Riigis saab õigusemõistmise toimimine olla tõhusalt tagatud üksnes juhul, kui kogu kohtusüsteem tegutseb ja selle edasiarendamine toimub ühtsete põhimõtete ning ühtse korra alusel. Sellisel juhul on süsteemi kitsaskohad paremini tuvastatavad ja kõrvaldatavad,» teatas riigikohtu kommunikatsioonispetsialist.
Eelnõu kohaselt on plaanis moodustada iseseisev kohtuhalduskeskus, mis on nii õiguslikult kui organisatsiooniliselt ühtse kohtusüsteemi osa. Sinna koondatakse kogu kohtute haldus, alates personaliarvestusest kuni kohtuametnike koolituseni.
Lisaks näeb eelnõu ette kohtunike kohtade vähendamist 244 kohtunikukohalt 200ni, juurde aga loodaks kohtujuristide ametikohti, mida praegu on kasinalt. Riigikohtu esimehe Märt Raski hinnangul saab kohtunikukohtade proportsionaalsest vähendamisest rääkida siiski alles pärast piisava kohtujuristide korpuse loomist.
Eelnõu koostamisse kaasati suur hulk kohtunikke, kuna just kohtunikkond ise suudab välja pakkuda kõige otstarbekamad lahendused praeguste probleemide leevendamiseks. Lisaks kohtunike ekspertkomisjonile arutas pooleteise aasta jooksul valminud eelnõud kaks kohtunike täiskogu ning igal kohtunikul oli võimalik lisada eelnõu kavandile oma parandusettepanekud.