Rahvaliidu juhiks pürgiv ettevõtja lubab partei taas tippu viia

Rahvaliidu kongressil tulise kõne pidanud Ingvar Tšižikovi tahtis erakonna liidrina näha 183 rahvaliitlast. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Seadnud uue aasta eesmärgiks Rahvaliidu ­­juhiks saamise, kritiseerib ettevõtja Ingvar Tšižikov (43) kodupartei otsustamatust ja argpükslikkust. Otseütlemisega mees lubab Rahvaliidule võita 15 saadikukohta.

Ausalt öeldes näib praegu inimene, kes räägib Rahvaliidu pääsemisest uuesti riigikokku, veidi hull või naiivne. Kumb teie olete?

Olen sinisilmne uskuja! (Naerab.) Aga naiivseks ei saa ma ennast lugeda, sest tegelikult on viimasel ajal kõigi parteide suurim probleem see, et nad ei vaevu rahvaga suhtlema. Juhtivparteid ei küsi enam rahva arvamust, vaid otsustavad lihtsalt ise ja arvavad, et kõik on hästi. Võti on rahvaga suhtlemises.

Meie erakonna ladvik on kaotanud rahva usalduse. Seepärast võtsin ka vastu otsuse pürgida erakonna juhiks, et tuua julget verd, kuna keegi ei julge enam otsustada. Kodanikujulgus on Eestis kadunud, see pole ainult Rahvaliidu probleem.

Rääkides julgusest, kas Rahvaliidul jäi sellest vajaka, kui algas Villu Reiljani kohtusaaga ja erakond ei taandanud end temast?

Meie mainele ei ole see kindlasti kasuks tulnud, aga erakonna toonased juhid võtsid vastu täpselt sellise otsuse, nagu nad suutsid. Ainus, kes oleks suutnud midagi erakonna nimel teha, oli Villu Reiljan ise. Kuna meie erakonna juhtide seas on inimesi, kes kardavad julgeid ja otsustavaid samme, siis seepärast olemegi praeguses seisus.

Kogusite erakonna laupäevasel kongressil esimehe valimistel 183 toetushäält Karel Rüütli 460 vastu. Näitab see, et parteis on ootus suuremaks muutuseks?

Kindlasti. Ka 460 seas on palju kahtlejaid, kes otsustasid vana kasuks lootuses, et äkki siiski hakkab midagi juhtuma. Kuna üks inimene ei tee erakonnas aga midagi, tuleb praeguse juhtkonnaga suunad selgeks seada ja omavahel koostööd teha. Minu ülesandeks on Rahvaliitu sisemiselt raputada.

Tahate nüüd aasta jooksul parteijuhiks saada ja aidata võita riigikogu valimistel kuni 15 kohta. Mis plaan teil selleks on?

Kuulates Karel Rüütli ettekannet kongressil, riivas mu kõrva see, et küll me ikka kunagi kogusime allkirju Eesti Energia või raudtee kaitseks. See on sama, kui Kristina Šmigun-Vähi teeks praegu hästi halva tulemuse, aga keksiks pärast seda, et aga ükskord tulin olümpiavõitjaks!

Me ei saa vanas kinni olla ja kogu halba kelguga kaasas kanda. Villu oli eile! Täna on täna ja tühja sest Villust! Me ei pea taaka kaasas kandma, vaid uuesti otsast alustama. Rahvaliidul pole praegu selget nägemust, selgeid põhimõtteid. Need tuleb uuesti sõnastada ja selgelt välja öelda. See pole keeruline.

Kongressil räägiti, et ellujäämiseks peab Rahvaliit teistega ­tihedalt koostööd tegema. Teie usute iseseisvalt jätkamisse?

Koostöö on vajalik, aga ummisjalu kellegagi liituma tõtata ei tohi. Kui saame riigikogus maksimaalselt 15 kohta, peame niikuinii kellegagi koostööd tegema, aga läbirääkimisi tuleb pidada enne valimisi.

Praegu tuleb oma majas ehk erakonnas asjad korda seada. Suhted korda, arusaamad ja suunad korda. Hirmunult ja paaniliselt ei tohi kuhugi joosta, muidu võetakse meid madalamaks kui muru.

Miks Edgar Savisaarele Rahvaliitu vaja oli?

Edgar Savisaar on kuri geenius! Ma väga hindan teda kui geeniust ja mul on hea meel, et ta Tallinnas võitis. Mitte selle pärast, et niisuguse imidžiga erakond võitis, vaid selle pärast, et tema ainsana pole ära unustanud, et meil elavad Eestis ka teised rahvused.

Kuid Savisaar on tegelikult kaksiklõksus: ta on koondanud enese taha tohutu võimu, aga ta on ka oma võimu vang. Kõik parteid on jaganud lubadusi ja on seetõttu lõksus ega saa vajalikke asju enam otse välja öelda. Ka meie erakonna sees ollakse lõksus.

Kuidas suhtuvad teisse Rahvaliidu sellised juhtkujud, nagu näiteks Villu Reiljan või Tarmo Mänd? Teavad nad teid üldse?

Ikka teavad. Nädal enne kongressi käisin Villu Reiljani jutul ja ütlesin, et tahan erakonda juhtida. Käisin tema juures ka kaks ja pool aastat tagasi, kui tema asemele määrati uus juht...

Lihtsalt nii läksitegi ja teatasite, et tahate juhiks saada?

Jah, ma saan seda teha. Sain siis eitava vastuse, kuna toona leiti, et juht peab tulema riigikogust. Juhiks sai riigikogulane Jaanus Marrandi, keda nägin piirkondades null korda! Olen kiitnud Villut, sest ta oskas inimestega suhelda. Ta tegi tegelikult kõike õigesti, aga läks lõpuks liiga autokraatlikuks.

Teie otseütlemine ja emotsionaalsus on imeteldavad.

Poliitikas möönduste tegemine ja kompromissi leidmine on väga tähtis, aga jään alati emotsionaalseks, ausaks, julgeks. Rahvaliitlane on sotsiaalselt aktiivne ja ettevõtlik inimene. Mitte ettevõtja, aga lihtsalt ettevõtlik maainimene. Stabiilsed ja julged inimesed tulevad just maalt, sest linn paneb inimesed mugavduma.

Kui keegi erakonnas ütleb, et peaksime ära unustama talupojaretoorika, siis vaidlen sellele kategooriliselt vastu. Maal elav inimene on alati kahe jalaga maa peal olnud ning see on see, mis eestlast alles hoiab.  

Ingvar Tšižikov 
•    Köögiviljaühistu Peipsiveere juht. Ühistu eesmärgiks on aidata kaasa Peipsi piirkonna köögiviljakasvatajate majandustegevusele.
•    Kasvatab kultuurmustikaid, tegeleb gurmaanlusturismiga, pakub oma talurestoranis suitsutatud vutte, küülikuid, tšintšiljasid, angerjaid jm.
•    Uste, treppide ja mööbli tootmisega tegeleva ASi Vinnal omanik, 40 protsenti toodangust läheb Venemaale.
•    Tartumaa Vara vallavolikogu endine esimees, praegu volikogu liige.
•    Rahvaliidu liige 2002. aastast.