Kaitsevägi ja Kaitseliit kutsuvaid 2009. aastal õppekogunemistele 3935 reservväelast ehk kaks korda rohkem kui sel aastal.
Uuel aastal kutsutakse õppekogunemistele ligi 4000 reservväelast
Kaitseministri ülesandeid täitev välisminister Urmas Paet allkirjastas kaitseministri määruse, millega kutsutakse 2009. aasta 2. veebruari ja 16. novembri vahelisel ajal õppekogunemistele 3615 reservväelast ning 320 vabatahtlikku reservväelast.
Suurimaks reservõppekogunemisele kutsutavaks üksuseks on 2009. aasta juunis teenistusse tulev jalaväepataljon, mille koosseisus on üle tuhande kaitseväelase.
Lisaks sellele jalaväepataljonile kutsutakse aasta jooksul õppekogunemistele hulgaliselt väiksemaid, peamiselt kompaniisuuruseid jalaväe-, side-, logistika-, tankitõrje-, pioneeri-, sõjaväepolitsei ja muid üksuseid.
«Kaitseväes ja Kaitseliidus käib praegu tõsine tegevus riigi kaitsevõimekuse kiireks ja oluliseks tõstmiseks,» sõnas kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. «Õppekogunemistele kutsutakse nii palju reservväelasi just selleks, et oluliselt tõsta ja tagada reservarmee sõjalist võimekust.»
Kindralleitnant Laaneotsa sõnul on väga tähtis kaasata kogu ühiskond, sest rahva toetus armee reservis põhimõtte toime panemisele omab otsustavat tähtsust.
Täpsustamisel on kaitseväe ja Kaitseliidu sõja- ja rahuaja struktuurid. Korrastamisel on kogu mobilisatsioonisüsteem tervikuna: õigusaktid, plaanid, mobilisatsioonilaod ja formeerimiskeskused.
Õppekogunemiste käigus harjutavad kaitseväe sõjaaja üksused koostööd ning tegevusi nii üksikvõitleja kui ka allüksuse tasandil, samuti aitavad õppekogunemised aastaid tagasi ajateenistuse läbinutel värskendada oma sõjalisi oskusi.
Reservväelasele makstakse õppekogunemisest osavõtu aja eest tema ametikohale vastavat kaadrikaitseväelase palgataseme keskmist palka ja auastmetasu.
Reservväelastele teatakse nende kutsumisest õppekogunemisele ette vähemalt 120 päeva ning vastavalt seadusele on tööandja kohustatud töötaja õppekogunemise ajaks töölt vabastama.