Seagripi müüt: põhisümptom on palavik

Grippi haigestunul ei pruugi kehatemperatuur tõusta. Foto: SCANPIX

Kuni pooltel seagrippi nakatunutest ei teki palavik ning on neid, kellel uus gripp väljendub hoopis seedehäiretena, millele võivad lisanduda tavalisele gripile omased sümptomid, kirjutab

Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.

Ka Eesti sotsiaalministeeriumi gripi infoleht rõhutab, et haigusele on omane kõrge palavik. «Uue gripiviiruse sümptomid on sarnased tavalisele hooajalisele gripile, nendeks on: haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38°C ja rohkem), millele lisanduvad kas köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu või esineb hingamisraskuseid. Võib esineda ka kõhulahtisust,» seisab ministeeriumi koduleheküljel.

Uude H1N1 grippi haigestumise sümptomid võivad küll meenutada tavalise gripi omi, ent tihti see ka nii pole, kirjutas ajakiri New Scientist. Nii võib gripp väljenduda hoopis iivelduse, kõhukrampide ja kõhulahtisusena. Tihtipeale on isegi meedikud seda meelt, et kui palavikku pole, siis pole tegu ka uue gripiga.

Selline arvamus võib olla ohtlik, kuna palavikuta haigete puhul võidakse tähelepanuta jätta teised uuele gripile omased sümptomid: hingamisraskused, valud rinnus või sinakaks tõmbunud huuled.

Ka tavalise gripi kohta eelmisel aastal tehtud uuring näitas, et pooltel nakatunutel ei tekkinud palavikku. Kui uus gripp tänavu märtsis Mehhikos päevavalgele tuli, jõudis see peagi ka Kanadasse.

Seal seagripiga haiglasse sattunutest kümnel protsendil polnud kehatemperatuur tõusnud, ütles Winnipegis asuva Manitoba ülikooli intensiivraviarst Anand Kumar New Scientistile.

Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar ütles, et enamustel haigustel on olemas kerged, keskmised ja rasked vormid. Nii ka gripi puhul, nii sesoonsel kui ka pandeemilisel.

«Haigussümptomid on paljuski organismi immuunvastus haigusele ja see on paraku inimestel erinev,» rääkis Lutsar.