Eesti nägemispuudega inimestele tööd andvad ettevõtted vaaguvad kahjumi piiril, sest riigi tuge pole neile ette nähtud ja tervete inimestega töötavate ettevõtetega nad konkureerida ei suuda.
Pimedate tööandjad peavad läbi ajama riigi toetuseta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kaks suuremat pimedatele tööd pakkuvat ettevõtet asuvad Tallinnas ja Tartus ning on tihedalt seotud kohalike pimedate ühingutega.
Põhjuseks, miks nad riigilt toetust ei saa, on tõik, et sotsiaalministeeriumilt on võimalik puudega inimese töölevõtmiseks toetust saada vaid esimese tööaasta jooksul.
Tallinnas tegutseva Pimedate Töökeskuse Hariner juhi Rein Liiva sõnul tuleb neil seetõttu loota vaid kohalike pimedate ühingu peale, kes üürib välja talle kuuluvaid ruume ning toetab seeläbi ka neid. «Tegemist on sotsiaalse küsimusega, mis vajaks sarnaselt Põhjamaadega riigipoolset sekkumist,» lausus ta.
Kasumit ei tule
Hariner toodab peamiselt harjasid ning seda tellimustööna. Suurem osa mittetulundus-ühingu toodangust läheb Eestist välja.
Pimedad valmistavad uusi harjasid ja taastavad ka vanu. Vanade taastamine puudutab peamiselt tööstuslikke harjasid, mida kasutatakse erinevates masinates, ning nende puhul tuleb odavam harjased vahetada kui uus osta.
Harineris töötab kokku 45 inimest, kellest puudega on 33. On nii täielikult pimedaid kui ka väga vähe nägevaid töötajaid, samuti neidki, kellel on liitpuue. «Eelmise kümnendi alguses oli meil ligi 600 töötajat, sest siis oli tööstus suur ning kaupa toodeti tervele Nõukogude Liidule,» rääkis Liiva.
Kasumit Hariner praegu ei anna, sest tegemist on mittetulundusühistuga. Liiva kinnitusel on raske ots otsaga kokku tulla, sest vaegnägijate produktiivsust ei anna tervete inimeste omaga võrrelda ning see seab piirid tootmismahule, tooraine sisseostmisvõimele ning toote omahinnale.
Pisut paremini läheb Tartus tegutseval osaühingul Epitar, mille 120 töötajast on nägemispuuudega 62. Epitari juhi Tõnu Kase sõnul annavad pimedad või vaegnägijad nende käibest kolmandiku.
Kase tunnistas sedagi, et osaliselt kaetakse tervete inimeste toodetavast tulust vaegnägijate töö väiksem efektiivsus.
«Arvudes on seda suhet väga raske välja tuua, sest täpset arvestust me selle üle ei pea,» lausus ta.
Epitar on püüdnud toetust saada ka linnavalitsuselt, kuid sealt on vastatud, et tegemist on äriühinguga ja seetõttu mingit abi firmal loota ei tasu.
«Samas unustatakse ikkagi ära, et ka vaegnägijaid on vaja ühiskonda kaasata ning neile tegevust pakkuda, aga see peaks natuke ka riigi asi olema,» lausus Kase.
Riigil pole raha
Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna juhataja Pille Rebane möönis, et riik peaks õla alla panema ka puuetega inimeste tööhõive toetamisele, kuid samas tunnistas, et raha selleks märkimisväärselt pole.
«Praegu on ministeeriumis võimalik toetust saada puudega inimesi tööle võtvatel firmadel, kuid seda vaid esimese tööaasta jooksul,» lausus ta.
Esimeseks kuueks kuuks on riigipoolseks toetuseks ette nähtud üks miinimumpalk kuus, järgmise kuue kuu jooksul aga samast summast pool. Mõeldud on see eelkõige selle jaoks, et firmal oleks võimalik teha lisakulutusi puudega inimese väljaõpetamisel.
Ministeeriumis on korduvalt arutatud ka võimalust, et puue- tega inimestele tuleks asutada spetsiaalne ettevõte, kus neile rakendust pakkuda.
Paraku ei ole sõnadest kaugemale jõutud ning täpselt on kindlaks määramata seegi, millega puuetega inimesed tegelda võiksid.