Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/10/01/3393361t1h65b3.jpg)
Vanglaametnikke koolitav psühholoog Velda Veia leiab, et on olemas teatud tüüp naisi, kes lasevad end kurjategijate romantilistest kirjadest ära võluda ning vangidega ka abielluvad.
Võimatu on küll kokku lugeda, kui palju Eestis trellide taga istuvast veidi vähem kui 5000 mehest on endale kirja teel sõbranna leidnud, kuid abielusadamasse on sel moel jõudnud paljud.
Kurjategija või kangelane
Vangi sattunud mehi võetakse tihti kui kangelasi. «Vang on see, kes eirab ühiskonnas kehtivaid reegleid,» selgitab ta. «Ajast aega on naisi köitnud Rummu Jüri või Robin Hoodi taolised mehed, kõik nad on reeglite eirajad, praeguses mõistes kurjategijad.»
Sellist tüüpi mees näib Veia sõnul kaitsev ja hooliv. «Ta lubab kõik need, kes näivad tema naist ohustavat, «paika panna» ja panebki, kuni jõuab kätte aeg, kui naise tutvusring on muutunud väga väikeseks. Mõne aja pärast hakkab ta «paika panema» naist ja teisi pereliikmeid. Kaitsjast on saanud ründaja.»
Arstidel tuleb siis tihti kuulata haiglasse toodud läbipekstud naisi, kes ütlevad, et ei teadnud enne abiellumist mehe varasematest vägivallategudest midagi.
Vanglas on aega sõnu seada
Naistega tutvumiseks pole trellide taga istuval mehel tihti vaja teha muud kui telerit vaadata ja raadiot kuulata. Paljud tüdrukud saadavad oma telefoninumbrid sadade tuhandete inimesteni mõne noorte- või muusikasaate kaudu.
Esimese kõne ajal ei räägi mehed tihti, et nad on vanglas. «Kuna vanglas on palju aega mõelda, kuidas naisele läheneda, siis ongi kirjades rohkem tundeid,» räägib Veia.
Tallinna Pedagoogilise Seminari vanglaametnike osakonda juhtiv Veia rõhutab ka, et õrnu tundeid täis valatud kirju ei saa kohe kindlasti nimetada naiste lõksuks. Vang otsib nii vaid ju kaaslast ja vaheldust, vabanemise järel ka elamispinda.
Kriminoloogid on välja selgitanud, et inimesel, kes on vägivaldsete kuritegude eest süüdi mõistetud, on tavaliselt kadunud piir elu ja surma vahel - kaasinimese elu ei maksa midagi. On öeldud, et kes üks kord on tapnud, sel on 200 korda suurem tõenäosus uuesti tappa.