/nginx/o/2009/09/24/240177t1h7c3d.jpg)
/nginx/o/2008/11/18/94602t1h6b03.jpg)
Ajakirjanik Anvar Samost on seisukohal, et laps peaks õppima elukohajärgses koolis ning eliitkoolide asemel peaksid kõik Eesti koolid andma võrdselt head haridust.
Samost: haridus maksumaksja raha eest olgu lapse elukoha põhine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anvar Samost ütles täna Raadio2 saates «Olukorrast riigis», et Eestis peaks olema nii, et olenemata sellest, mis kooli laps läheb, saab ta võrdselt hea hariduse.
«Minu arust oleks õige, et laps pannakse selle piirkonna kooli, kus ta elab,» ütles Samost. Kui aga vanematel on rohkem võimalusi ja nad tahavad midagi enamat, on olemas erakoolid. «Aga maksumaksja raha eest haridus peaks olema lapse elukoha põhine,» kinnitas Samost, lisades, et muidugi tähendaks see seda, et kool Lasnamäe serval on sama hea kui näiteks Inglise Kolledž.
Samost taunis praegust olukorda, kus mõni lapsevanem suudab erinevaid teid kasutades oma lapse nn eliitkooli sokutada, kuid teisel tuleb leppida kehvema mainega kooliga.
Samosti arutluspartneri, ajakirjanik Kalle Muuli sõnul on aga võimatu kõiki jõuga ühesuguseks teha. «Mõni kool omandab ikka parema maine, seal on paremad õpetajad jne,» arutles ta.
Muuli juhtis tähelepanu, kui lihtne on kirjutada laps sisse just sellesse piirkonda, kus asuvasse kooli laps parajasti soovitakse panna.
«Mulle katsed ei meeldi. Ma arvan, et need ei ole õiglased, sest ei anna kõigile võrdset võimalust ning jagavad koolid eliidiks ja mitteeliidiks, mis tekitab palju ebakõlasid,» jätkas Muuli. «Aga mingi valikuprintsiip peab olema; kas tuleb siis visata münti või panna järjekorda.»
Anvar Samost jäi siiski seisukohale, et piirkondlike koolide süsteemi poole peaks vähemasti püüdlema. «Kui on mingi kool, kuhu lapsi surutakse fiktiivsete sissekirjutuste abil, siis tulekski seal visata münti ja see efekt kaoks,» ütles ta.
Nii Samost kui Muuli jagasid seisukohta, et praeguse koolireformiga kavandatav põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine on hästitoimivatele koolidele pigem kahjulik ega lahenda ka sisseastumiskatsete probleemi.
Koolireformiks ristitud uus seadus näeb ette põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist ning ka seda, et 1. klassi astujatele katseid enam ei tehta. Tallinna eliitkoolid, nagu näiteks Inglise Kolledž, Prantsuse Lütseum ja Reaalkool, on praegu piirkonnata koolid, millede 1. klassidesse kandideeritakse üle linna ning kuhu on äärmiselt suur konkurents.
Lisaks tahab haridus- ja teadusministeerium gümnaasiumitele rakendada 120 õpilase miinimumnõuet, mis tähendaks igas gümnaasiumiastmes vähemalt kahte paralleelklassi.