Teadurid soovitavad naastude aega piirata

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased veendusid, et Norra polaaraladega võrdne naastrehvide kasutamise aeg on liiga pikk ja üksikute libedusepäevade pärast pole mõtet lubada teekatet lõhkuvate naastudega maipühadeni sõita. Juhtkiri: Teadlikkuse küsimus Koplis Eesti kehvimad rehvid Naastrehve võib kasutada 1. oktoobrist Eestis taastatud kummid pälvivad inimeste usaldust

Ettepaneku naastrehvide kasutusaega 30 päeva võrra vähendada tegid Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudi (TTÜ TI) teadlased uurimisaruandes maanteeametile.

Mullu talvel alustatud uurimistöö näitas, et üleminek 30 päeva võrra lühemale kasutusperioodile hoiaks kokku 20 miljonit maanteede taastamiseks kuluvat krooni.

Naastusõidu aega peaks vähendama eeskätt kevadel, sest praegu lubab seadus Eesti kõrval ainsana 1. maini kestvat naastudega sõitmise aega Norra polaaraladel.

Kasutusaeg pikenes

Nii Norra lõunaosas, Rootsis kui Soomes tohib naastrehve kasutada 1. novembrist 30. märtsini. Erandina võib paar päeva kauem sõita, kui naastuaja lõpp langeb lihavõttepühadele. Eestis olid uurimistöö tegemise ajal naastud lubatud 15. oktoobrist kuni 1. maini, kohustuslik talverehvidega sõitmise aeg on 1. detsembrist kuni 1. märtsini.

Eile pikendas minister Liina Tõnisson naastrehvide kasutusaega vastupidiselt teadlaste soovitusele 15 päeva võrra, mis lisanduvad uurimuses käsitletud päevade arvule.

TTÜ teedeinstituudi direktor professor Maano Koppel, kes uurimistööd juhtis, ütles Postimehele, et praegu on Eesti teede iga-aastane vältimatu remondivajadus 138, 7 miljonit krooni aastas ehk 178 kilomeetrit. Kui naastuaeg 30 päeva võrra väheneks, saaks hädaremondi mahtu vähendada 20 miljonit krooni ehk 30 kilomeetrit aastas.

Professori andmetel remonditi tänavuse aastani igal aastal maanteid vähema raha eest kui naastrehvid kahju tekitasid. Alles tänavu ületab remondisumma naastude tekitatud kahju, kuid teed kuluvad ka muu liikluse all.

Koppeli sõnul on lisaks meist põhja pool asuvates riikides kehtivatele piirangutele tõsiseks argumendiks see, et enne eilset muudatust oli 197 päeva pikk naastrehvide kasutamise aeg 110 päeva võrra pikem keskmisest külmaperioodist, 87 päeva pikem lumeperioodist ja 64 päeva pikem keskmise õhutemperatuuri langusest alla nulli.

«Uuringud näitavad, et aprillis esineb keskmiselt vaid üks-kaks libedapäeva, mille eest hoidudes ei tasu Eestis iga päev 560 000 krooni eest asfalti üles künda,» nentis professor.

Lamellrehv kogub tuntust

Koppeli sõnul näitavad aastaid tehtud uuringud, et naastrehvide kasutamine kasvas hoogsalt alates üheksakümnendate aastate algusest ja peatus 1997. aastal kolmeks talveks ühtlaselt 80 protsendi piirimail.

Mullu talvel langes naastrehvide kasutajate osakaal juhtide hulgas esmakordselt - seda aga mitte suverehvidega sõitjate, vaid lamellrehvide kasutajate kasuks 7,2 protsendi võrra.

Koppeli hinnangul on tegu positiivse suunaga, sest lamellrehvide populaarsuse tõus vähendab naastrehvidega sõitmise intensiivsust. «Tahaks loota, et see on kasvava tendentsi algus ja lamellrehvide kasutajate arv hakkab suurenema,» ütles Koppel.