Märt Sults pani puhkuseraha võimsa kasiinosaare projekti

Rajatava puhkekeskuse suurim ja tähtsaim osa on kasiinosaar. Selle kõrvale jääb moodsa kontserdisaaliga kultuurisaar ning mõnusaks ajaveetmiseks mõeldud peresaar. Foto: OÜ Ars Projekt

«Ütlesin naisele, et kui teed puhkuseplaane, siis arvesta – minul raha ei ole,» tõdes Tallinna kunstikooli direktor ja linnavolikogu keskerakondlasest liige Märt Sults.

Enda sõnul kolmteist aastat puhkuseta elanud Sultsil jäävad ka sel suvel suured plaanid tegemata, sest kogu oma puhkuseraha ning CD «Ümeramees on tagasi» müügitulu pani ta Paljassaare lahte kerkiva puhkekeskuse eskiisprojekti. Mees näitas ajakirjanikule uhkusega projektikausta, mis läks talle maksma rohkem kui 100 000 krooni.

Idee järgi peaks mingil ajal Paljassaare lahe kõige madalamasse kohta kerkima kolm neerukujulist saart. Sultsi sõnul asus kunagi samal kohal maismaa, praegu on seal veesügavus ainult pool kuni pooleteist meetrit.

Piletiks kuldmünt

Koolijuhi plaani ning Ars Projektis valminud eskiisi järgi kujuneb kõige suuremaks kasiino- ehk lõbustussaar. Äripinda peaks sinna tulema kokku 64 000 ruutmeetrit ning elu hakkaks käima ööpäev läbi.

Projekti järgi kerkib saarele esinduslik kasiinode keskus koos kõikvõimalike lõbustusasutustega, luksuslikud hotellid ning linna parima merevaatega korterelamu eriti rikastele inimestele. Samuti leiab seal koha kopterite maandumisplats ning jahisadam.

«Miks ma üldse kogu selle asja ette võtsin?» esitas Sults küsimuse. «Aga ikka selleks, et linnast peavad kasiinod välja saama, kas või nui neljaks.»

Sultsi väitel on kasiinosaar kinnine ja ainult täiskasvanutele mõeldud koht. Vältimaks suvaliste, oma viimaseid kroone maha mängivate sõltlaste pääsu sinna, tuleb inimesel lunastada 3000-kroonine või isegi kallim pääse. Selleks on 99,9-protsendilise puhtusega kuldmünt.

«Kuldmündid markeeritakse iga päev eraldi ning need tagavad mängusaare külastajale vaba pääsu ka teistele saartele,» selgitas Sults. «Pärast puhkekeskusest lahkumist võib inimene mündi endale jätta. Kasiinosaarel saab iga mängija tunda end inkognito. Isikuandmed tema kohta ei levi sealt kuhugi, kuigi neid kontrollitakse rangelt.»

Peale kasiinosaare kerkib Paljassaare lahte veel niinimetatud kultuurisaar. Sinna rajatakse 6000 kohaga moodne mitmeotstarbeline saal ehk black box, mis Sultsi sõnul on kavas sisustada kõige kaasaegsema heli- ja muu tehnikaga.

Kolmas on peresaar liivaranna, kohvikute, laste mänguväljakute ja kõige muuga, mis on vajalik meeldivaks ajaviitmiseks. Saarte vahele jääb siselaht, mis külmub pakaselisel talvel kinni ning muutub niimoodi suureks liuväljaks ja jäämõnude nautimise paigaks.

«Ka peresaarele pääsemiseks tuleb lunastada pilet, kuid see on vaid sümboolse hinnaga, näiteks kümme krooni,» kinnitas Sults. «Päris tasuta asjad ei ole kunagi õiged asjad. Kultuurisaarele minekuks tuleb aga osta seal korraldatava kontserdi või mõne muu ettevõtmise pilet.»

Rahastajad silmapiiril

Rajatavaid saari hakkab maismaaga ühendama muul, mida mööda saab kohale sõita kas autoga või minna jalgsi. Muuli sees kulgeb aga otse kasiinosaarele viiv tunnel. Autodele ehitatakse kõigi saarte alla parklad, lisaks on võimalik sõidukeid jätta ka maa peale.

Sults on lennuka idee teokssaamise osas ülioptimistlik. Ta kinnitas, et rahas ei ole küsimus, kuigi kogu puhkekeskuse valmimine läheb praeguste hinnangute järgi maksma 1,4 miljardit krooni.

Sultsi väitel tunnevad projekti vastu huvi koostööpartnerid nii Eestist kui välismaalt, nimetada ta ühtegi neist ei soovinud. Rahastamine muutub konkreetsemaks pärast ehitusloa saamist. Selleks kulub aga veel aega, sest Sultsi asutatud sihtasutus Kasiinosaar esitas alles hiljuti linnaplaneerimise ametile nii eskiisprojekti kui muud vajalikud paberid detailplaneeringu algatamiseks.

«Esimeses etapis ehitame muuli, tunneli ning kasiinosaare, mis peab hakkama raha sisse tooma,» märkis Sults. «Kahe aastaga peaks saar end ära tasuma. Järgmisena võtame ette pere- ning seejärel kultuurisaare.»

Küsimusele, millal hiigelprojekt valmis võiks saada, vastas Sults naerdes, et tema silmad näevad selle kindlasti ära. Täpsemalt ei soovinud ta midagi öelda.