Erakonnad vaatavad punapensionide kaotamisele vastakalt

Punapensionärid. Foto: Urmas Nemvalts

Eesti parlamendierakonnad on väga erinevatel seisukohtadel nõukoguaegsete riigiametnike lisapensionide maksmise osas - on nii jäigalt punapensionide kaotamise kui allesjätmise pooldajaid, aga on ka neid, kes sooviksid selle õiguspärasusele eelnevalt õiguskantsleri hinnangut.

Postimees.ee uuris erakondade arvamust, kas nõukogudeaegsete riigiametnike lisapension peaks alles jääma või mitte.

«Pidasime juba toona, see tähendab aastal 1996 nimetatud Koonderakonna valitsuse otsust vääraks ja see seisukoht ei ole muutnud,» ütles oma arvamuse välja Isamaa ja Res Publica Liit.

IRL peab mõistlikuks kogu eripensionide süsteemi reformimist, mille on valitsus lubanud esitada järgmise aasta esimesel poolel ja mis muuhulgas allutab ka juba väljateenitud eripensionid tavapärasele indekseerimisele, vahendas erakonna pressiesindaja.

Teine valitsuserakond on esialgu tagasihoidlikum. Reformierakonna pressiesindaja Silver Pukk ütles, et eripensionide reformi kohta oleks praegu hinnangute andmine veel ennatlik, sest sotsiaalministeeriumis töötatakse praegu seaduslikku regulatsiooni välja. «Teema on olnud arutlusel kabinetinõupidamisel, kus sotsiaalminister Hanno Pevkur esitles reformi projekti,» sõnas Pukk, täpsustusi siiski jagamata.

Sotsid ootavad õiguskantsleri arvamust

Sotsiaaldemokraatide aseesimees Eiki Nestor Nestor lootis, et riigikogu põhiseaduskomisjon ja sotsiaalkomisjon pöörduvad selles küsimuses õiguskantsleri poole ja saavad temalt pädeva vastuse. «Kui see idee vastab põhiseadusele, on mõtet seda ka arutada. Kui ei, siis põhiseadusele mittevastava eelnõu arutelu oleks valskus. Võib-olla kellegi jaoks populaarne teema, aga ikkagi puhas pettus,» uskus ta.

Nestori sõnul pole põhiseaduse seisukohalt vahet, kas on tegu kunagiste või praeguste ametnike õigustatud ootustega. «Viimane eripensionide reformikava, mida mina lugenud olen, arvestas nii tänaste ametnike õigustatud ootustega kui vajadusega eripensionide süsteem reformida. See nägi ette tööpensionide süsteemi loomist teatud liiki riigitööl ning ei vähendanud mingilgi moel nende inimeste õigustatud ootusi, kes täna pensionilisa õigust andvatel töödel juba töötavad.»

Nestor lisas, et selle kava alusel ei saanud küsimust õigustatud ootuste rikkumisest tekkidagi. «Kui nüüd kahepartei valitsus on seda kava muutnud, siis on tegu põhiseaduse mõttes kaheldava tegevusega.»

Rohelised teatasid, et toetavad nõukogudeaegse tööstaažiga inimeste võrdset kohtlemist ja põhjendamatute privileegide kaotamist.

Rahvaliit seevastu on jäigalt eripensionide kaotamise vastu. «Rahvaliit on seisukohal, et Eesti riik peab täitma antud lubadused,» sõnas erakonna esimees Karel Rüütli. «Kui riik otsustas 1996. aastal arvestada avaliku staaži hulka enne 1996. aastat omatud staaž riigi- või omavalitsusasutuses, siis seda omanutel pole võimalik enam ära võtta,» lisas ta.

Poliitikud räägivad mõnda aega ideest jätta riigikogu heakskiitu ootava avaliku teenistuse seadusega pensionilisast ilma tuhanded Nõukogude ajal riiki teeninud inimesed.