Boroditš esitas Swedbanki pankrotiavaldusele vastuväited

Swedbanki esindus. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš esitas neljapäeval Harju maakohtus toimunud istungil Swedbanki avaldusele Boroditši kui eraisiku pankroti väljakuulutamiseks oma vastuväited.

Harju maakohtu pressiesindaja Kristina Ots ütles BNSile, et kuna Swedbank vajab vastuväidetega tutvumiseks aega, siis määrati antud asjas uus istung 13. jaanuarile.

Boroditš ütles neljapäeva õhtul BNSile, et tema põhiline vastuväide Swedbanki avaldusele on, et panga nõue ei ole selge.

Abilinnapea rääkis, et Swedbanki esitatud nõude suurus tema vastu on 4,5 miljonit krooni. Tema sõnul on nõue seotud tänavu juulis pankrotistunud kinnisvara- ja ehitusettevõtte Nordcity Ehituse käenduslepinguga.

Boroditš oli OÜ Nordcity Ehituse osanik 2006. aasta veebruarist kuni 2008. aasta aprillini.

Varasema info põhjal oli võlausaldajatel Nordcity Ehituse vastu nõudeid kokku 40 miljoni krooni eest ning firma pankrotihaldur Sirje Tael püüdis firma mahamüüdud vara tagasipööramise abil kätte saada.

Tael on varem BNSile öelnud, et ettevõtte suurimad kreeditorid on Swedbank ning maksu- ja tolliamet ning et Swedbanki nõue jääb 30 miljoni krooni kanti.

Harju maakohtu varasemast määrusest selgub, et kohus jättis Swedbanki 30. septembril esitatud pankrotiavalduse käiguta, sest pank ei esitanud vajalikke dokumente.

Pankrotiavaldusele ei ole lisatud dokumente, mis tõendaksid 24. märtsi nõudeavalduse ja 12. augusti pankrotihoiatuse kättetoimetamist, seisab määruses.

Swedbank tugineb avalduses pankrotiseaduse paragrahvile, mille järgi võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on kirjalikult võlgnikku hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning seejärel pole võlgnik kohustust täitnud 10 päeva jooksul.

Isikliku varana on Krediidiinfo andmeil Boroditšil korteriomand Tallinnas Pirita linnaosas.