/nginx/o/2009/05/21/182414t1hb266.jpg)
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas ja Pihkva oblasti asekuberner Gennadi Bezlobenko tõdesid kohtumisel, et piiriülene koostöö Eesti ja Venemaa vahel tõstab elukvaliteeti piirialadel.
Klaas: piiriülene koostöö tõstab elukvaliteeti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klaasi kahepäevase Pihkva visiidi keskmes olid konkreetsed Eesti-Vene piiriülese koostöö projektid, vahendas Reformierakonna parlamendifraktsiooni pressiesindaja.
Klaas esitas Pihkva kubernerile Andrei Turtsakile kutse külastada Eestit.
Urmas Klaas kohtus kahepäevase Pihkva oblasti külaskäigu raames Pihkva oblasti majandusarengu ja piiriülese koostöö projektide eest vastutava asekuberneri Gennadi Bezlobenko ning Vene välisministeeriumi Pihkva esinduse juhi Vjatšeslav Nikolajeviga.
Bezlobenko kinnitas Pihkva oblasti juhtkonna huvi ja toetust koostööprojektide läbiviimiseks Eesti ja Venemaa piiriäärsete regioonide vahel.
Klaasi sõnul avab piiriülese koostöö programmide rahastamislepingute allkirjastamine Venemaaga ELi-Venemaa tippkohtumisel 18. novembril Stockholmis Eesti-Läti-Venemaa piiriülese koostöö programmi, mis kujutab endast üht olulisemat finantsinstrumenti Eesti idapiiri äärsete regioonide ning Loode-Venemaa regioonide arengu kiirendamiseks.
Klaas ja Bezlobenko tõdesid kohtumisel, et programmist tuge saav piiriülene koostöö võimaldab tõsta mõlemal pool piiri elava rahva elukvaliteeti. Nii on piiriäärsete regioonide vahel ettevalmistamisel koostööprojektid veemajanduse- ja kanalisatsiooni valdkonnas, teedeehituses, turismi vallas, ajaloo- ja kultuuripärandi säilitamiseks.
Klaas pidas oluliseks Pihkva oblasti valmisolekut koostööks ning rõhutas, et näiteks keskkonnaprobleemid ei tunne riigipiire ja piiriveekogude keskkonna seisundit saab oluliselt parandada just veemajanduse ja kanalisatsiooniprojektide kaudu.
Konkreetseid koostööprojekte arutas Klaas kohtumistel Petseris.
Programmist saavad toetust küsida ka väikese ning keskmise suurusega ettevõtted, mistõttu pidasid Klaas ja Bezlobenko vajalikeks ka ettevõtjate vahelist suhtlemist. Eesti-Läti-Venemaa programmi kogueelarve on 73,08 miljonit eurot. Peagi kuulutatakse programmi raames välja esimene pakkumiskutse ja seejärel saab osalevate riikide abikõlblikes piirkondades alustada ühistegevust.