/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2009/07/22/211064t1h7a2f.jpg)
Tervisekaitseinspektsiooni andmetel kuulub Eesti maailmas praegu grippi haigestumise intensiivsuse poolest teise guppi koos Bulgaaria, Taani, Saksamaa, Islandi, Läti, Luksemburgi, Norra, Poola ja Hispaaniaga.
Eesti kuulub kõrge grippi haigestumisega maade gruppi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väga kõrge grippi haigestumus on praegu ainsana Rootsis. Haigestumusee tempo langeb aga Belgias, Bulgaarias, Islandil, Iirimaal, Norras ja Hollandis.
Terviskaitseinspektsiooni juhi Tiiu Aro sõnul saab öelda, et Eestis praegu gripi osakaal ägedatesse hingamisteede haiguste hulgas kasvab.
Maakonniti on haigestumus erinev. Millegipärast on suur haigestumiste juurdekasv olnud Raplamaal, saartel on see aga kõige väiksem.
Haigestumise hüppelist kasvu kinnitas ka perearst Anneli Kalle-Talvik, kelle sõnul on tema ja ta kolleegide koormus viimasel nädalal tohutult kasvanud. Appi on võetud laste mängu- ja puhkenurgad ning perearsti telefonid on pidevalt umbes.
Üle kolmveerandi perearsti juurde pöördujaist on Kalle-Talviku sõnul gripi sümtomitega, milleks om pea-, lihas- ja kurguvalu koos kõrge palavikuga.
2. detsembri seisuga oli Eestis registreeritud 456 uue gripi haigusjuhtu.