/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/07/07/204022t1hf22b.jpg)
Päästeameti peadirektori Kalev Timbergi sõnul eelistatakse päästjate koondamist palgakärbetele, sest see klapib paremini ametis nagunii elluviidava teenistusmudeliga.
Päästjate koondamise toob kavakindel lähenemine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema sõnul on amet juba kaks aastat liikunud kavakindlalt selles suunas, et väikseid komandosid asendada vabatahtlike pritsimeeste ühingutega ning koondada löögirusikas tugevatesse nn riigikomandodesse.
«Me ei tee midagi hetkeemotsioonide ajel, vaid meil on pikaajaline programm, ja neid põhimõtteid kasutame ka praegu kriisi ajal,» rääkis Timberg Postimees.ee'le.
Peadirektori väitel liigutakse rahakärbete tõttu lihtsalt plaanitust kiiremas tempos. «Kui me leiaksime 23 miljonit krooni, siis me ei teeks praegu sellist valusat ümberkorraldust,» lisas ta.
«Me ei kasuta praegust kriisi ära. Meil ei ole muud võimalust, kui läbi koondamiste sellest välja tulla.»
Kui parlament järgmisel nädalal eelarve lukku lööb, valib päästeamet Timbergi väitel võimalikult ruttu välja suletavad komandod ja alustab viivitamatult kohalike omavalitsuste ja sealsete vabatahtlikega läbirääkimisi pritsimeeste ühingute käivitamiseks.
Tema sõnul toimib üle Eesti juba 70 vabatahtlikku tuletõrjeühingut ning need said sel aastal kamba peale riigilt ka 5 miljonit krooni tegevustoetust.
Päästjate ametiühingute ideed muuta väiksemad komandod sulgemise asemel mobiilseks - talvel töötatakse suures keskuses ning metsapõlengute hooajaks kolitakse ohukollete lähedale tagasi - Timberg ei pooldanud.
Tema sõnul on taolist ideed varem arutatud, kuid põhjalik analüüs on selle maha laitnud kui siseturvalisuse seisukohalt mitte kõige otstarbekama.
Kuigi päästjad võivad uuest aastast praeguste 12-tunniste vahetuste asemel taas 24-tunniseid vahetusi teha, ähvardab 90 päästjat ja 20 ametnikku siiski koondamine.
Ametiühing ei ole siiski alla andnud ning lubab riigikogus teha lobitööd, et leitaks riigieelarves puuduolevad 22,8 miljonit krooni, mis võimaldaksid koondamised ära jätta.
Kui siiski lisaraha ei saada, eelistavad ametiühingud kõigi päästjate sissetulekute solidaarset vähendamist ning sõdivad koondamiste vastu.