Pärnumaa külarahvas paneb seltsimaja remondiks kodud panti

Murru küla seltsi liige Signe Rõngas näitab remondiootel kohvikut. Foto: Henn Soodla

Murru küla seltsi kümme juhatuse liiget otsustas panna oma vara panti, et tagada miljonikroonist ehitust vallale kuuluvas hoones, mis täidab kohaliku rahvamaja ülesandeid.

«Me arendame tõesti avalikes huvides vallahoonet, samas peame panema isikliku vara tagatiseks,» möönis Murru küla seltsi esimees Signe Rõngas. Ta märkis, et juhatuse liikmete jaoks on tegemist sundkäiguga, sest vastasel juhul jääb neil eurotoetus saamata ja maja korda tegemata, seda aga külarahvas kindlasti ei soovi.

Tagatisi on vaja laenu saamiseks, sest Euroopa Liidu toetuse maksab PRIA alles siis välja, kui kõik tööd on tehtud ja samas suurusjärgus summa ära kulutatud. Laenuintresside kate suurusjärgus 30 000 krooni tuleb mittetulunduslikul ühingul endal teenida.

«Kui selts ei suuda pangale intresse maksta või juhtub projektiga midagi ja PRIA seetõttu ei aktsepteeri meid, me toetust ei saa ja oleme selle miljoni pangale võlgu,» selgitas Rõngas.

Kohvik saab köögi

Sama kadalipu on Murru küla selts läbi käinud paar korda varemgi, toona olid summad väiksemad ja nõuti vaid poole summa garanteerimist. Nii vahetas selts valla ostetud ja tühjana seisnud vanas kolhoosikontoris-klubis lekkinud katuse, aknad ja pani sisse keskküttesüsteemi, ehitas välja tualetid ja teise korruse, kus asub nüüd avalik Interneti-punkt ja raamatukogu. Esimesel korrusel asuvad saal ja kohvik täidavad kohaliku rahvamaja ja noortekeskuse funktsiooni.

Seekord taotles selts 928 157 krooni Suigu seltsimaja kohvikuosa renoveerimiseks, et luua seal võimalused toidu valmistamiseks ja kohalike ettevõtete töötajate toitlustamiseks. Ühtlasi on kohvik kohalikele kooskäimise kohaks. Kogu kohvikust teenitud tulu panustab selts maja ülalpidamisse või laenuintresside katteks.

Rõngas märkis, et selts küsis nelja ümberkaudse küla koosolekuil rahvalt, kas taotleda euroraha suure saali kordategemiseks või luua majale uus funktsioon, tehes korda väikese kohvikusaali ja ehitades köögi. Rahvas otsustas viimase kasuks. Samasuguse valiku ees on teisedki Euroopa Liidu toetusi taotlevad külaseltsid.

Soometsa külaselts on seisnud silmitsi olukorraga, kus külamaja ehitustööd jäid maa munitsipaliseerimise taha venima, mistõttu pidi külarahvas täiendavaiks laenuintressideks leidma 37 000 krooni. Selts tuli omadega välja, pakkudes külamajas seminariteenuseid.

Taotlejaid oli vähe

Pärnumaa Kodukandi eestvedaja Krista Habakukk möönis, et sellist riski võtta ja eurotoetusi taotleda julgevad vähesed külaseltsid. Paljud jäävad pidama selle taha, et 90 protsenti ehituse eeltöödest ei ole toetuse saamiseks abikõlblikud, igasugune ehitus eeldab aga projekte ja muid eeltöid.

See on ka Habakuke arvates üks põhjusi, miks taotles Pärnumaal külade uuendamise ja arendamise meetmest eurotoetust vaid 17 külaseltsi summas 8,7 miljonit krooni, kuigi raha olnuks jagada poole rohkem.

Pärnu maavalitsuse arengutalituse juhataja Urmas Kase ütles, et raha kasutamata ei jää, vaid suunatakse järgmisse taotlusvooru selle aasta lõpus.