Kõrgkoolide konkursid lõid uusi rekordeid

Foto: Postimees.ee

Graafik - Eesti kõrgkoolide nõutavamad erialad (~125 kb) Konkursid Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides lõid tänavu jälle uusi tippmarke ning riigieelarvelisele kohale õppima saamiseks pidi kandidaadil olema ette näidata vähemalt ülihead riigieksamitulemused.

Nii pääseb sügisest riigi raha eest Tartu Ülikoolis juristiks õppima see, kelle riigieksamitulemuste summa küünib 92 protsendini maksimumist. Tallinnas TÜ õigusinstituudis juristidiplomi poole pürgimist saavad alustada need, kel olemas 91 protsenti eksamitulemuste maksimumist. Sama kõrge künnis oli juuras ka mullu. Tasuline õpe annab teise võimaluse Eesti haridussüsteem elitariseerub Haridusministri kommentaar

Tartu Ülikooli õppeprorektor Volli Kalmu sõnul on see selge sõnum gümnasistidele, et mõnele erialale pääsebki ainult väga heade eksamitulemustega ning noored peaksid pingutama, et oma unistuste erialale õppima pääseda.

Katsed võivad päästa

Samas piisas usuteaduskonda sissesaamiseks eksamipunktidest, mis jäid pisut alla poole võimalikest. Tartu Ülikooli vastuvõetute nimekirjad pannakse üles internetti ja peahoonesse 27. juulil.

Kalm märkis, et suurem avalduste arv ja ühes sellega ka konkursinumber kippus tulema erialadel, kus lisaks riigieksamitulemustele lähevad arvesse ka ülikooli korraldatavad eksamid ja katsed.

Katsetega on võimalik end kandidaatide pingereas sisse saamiseks vajalikule kõrgusele nihutada, kui ka riigieksamite tulemused alul joone alla jätsid. Kui sisseastujate pingerea koostamisel arvestataks ainult riigieksamitulemusi, poleks mõtet end sajandaks jätvate punktidega kirja panna, kui vastu võetakse ainult kakskümmend.

Et ülikool lubab märkida nii esimese kui teise eelistuse, on pingereas siiski võimalik kerkida. Teoreetiline võimalust kohta parandada lisab ka see, et mõned tudengikandidaadid võivad sisse saada muudessegi kõrgkoolidesse ja langetavadki eelistuse nende kasuks. Mullu jättis Tartu Ülikoolis õppima asumata paarsada sellist tudengikandidaati.

Üldse kandideeris Tartu Ülikooli tänavu 4817 inimest ühtekokku 8344 avaldusega, mis teeb keskmiseks konkursiks 6,37 inimest kohale.

Mõne sajandiku võrra oli keskmine konkurss kõrgem Tallinna Tehnikaülikoolis, kus menukiteks oli eesti õppekeelega ärindus, mille 19 kohale esitas avalduse 530 inimest, konkurss ligi 19 inimest kohale. Järgnesid informaatika, rahvamajandus ning tootearendus- ja tootmistehnika. Ühtekokku tõi oma dokumendid tehnikakõrgkooli vastuvõtulauda tervelt 874 inimest rohkem kui mullu.

Koguni tuhande võrra kasvas tung pedagoogikaülikooli, kuhu tõi avalduse kaheksa tuhat inimest.

Vastuvõtu peaspetsialist Aili Aben ütles, et populaarsemad erialad on jäänud samaks, mis eelmisel aastal. Enim tahtjaid oli inglise filoloogiasse, kuhu esitati üle 500 avalduse. Isegi traditsiooniliselt ülisuure konkursiga vastuvõtt Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedrisse pidi pedagoogikaülikooli inglise keele ees kahvatuma.

Ülisuureks paisunud konkurss sotsioloogia erialale seletub Abeni sõnul asjaoluga, et sotsioloogia sisseastumiseksam toimus viimasena ning mitme kõrgkooli vahel laveerijad tegid ajalise arvestuse, et see eriala annab lisaks ühe varuvariandi. Eksamipäeval jäi suur hulk avalduse esitanuid tulemata.

«Käib küllalt suur manipuleerimine. Vaadatakse erinevaid kõrgkoole ja erialasid ning konkursinumbreid,» ütles Aben.

Neiud jätavad kodu

Viie-kuue aasta eest ülipopulaarse käsitöö ja kodunduse eriala külgetõmme on langenud, seda lootis õppida vaid kolm korda rohkem inimesi, kui oli kohti.

Abeni sõnul võib siin näha neidude väärtusorientatsioonide muutust. Kodu, pere ja laste asemel orienteerub aina rohkem naisi karjäärile, hindas ta.

Põllumajandusülikooli vastuvõtukomisjoni ummistas ligi kümme korda rohkem avaldusi, kui koolil õppekohti. Mitmed tudengikandidaadid viivad EPMÜsse avalduse varuvariandiks, kui teistesse aga sisse on saadud, siis kipuvad põllumajandusülikooliga hüvasti jätma.

Rektor Henn Elmet manitseb, et erinevalt mõne teise kõrgkooli lõpetanutest nende vilistlasi tööpuudus ei kummita. «Meid ei ole mõtet võtta varuvariandina,» sõnas ta.

Arvamus

Mati Heidmets
Tallinna Pedagoogikaülikooli rektor

Tänavune konkurss kinnitas viimaste aastate tendentsi sotsiaal- ja humanitaarteaduste jätkuvast populaarsusest. Selle taga on mitu asja - huvi ja eneserealisatsioon kaaluvad järjest rohkemate sisseastujate jaoks üles pragmaatilised kaalutlused; meedia mõju, kus humanitaaride pildilolek traditsiooniliselt suurem.

Sissesaanute tegelik tase selgub peale talvist sessi, sissejuhatav mulje on küll väga hea.

Henn Elmet
Eesti Põllumajandusülikooli rektor

Vastuvõtt läks hästi, teate ise, kuidas suuremad ülikoolid meie ülikooli suhtuvad. Väga halb, kui oleks tulnud tagasipõrge, et mõne eriala vastu noored huvi ei tunne. Olen oma inimestele öelnud, et nüüd läheb lahti sorteerimine, kes jäävad meile ning kes said ka mujal sisse ja tahaksid ära minna.

Volli Kalm
Tartu Ülikooli õppeprorektor

Suurem avalduste arv ja ühes sellega ka konkursinumber kipub tulema nendel erialadel, kus lisaks riigieksamitulemustele lähevad arvesse ka ülikooli korraldatavad eksamid ja katsed. Kus arvestatakse ainult riigieksamitulemusi, pole mõtet avaldusi tuua, kui on näha et sissesaamine on lootusetu.

Ülikool pole huvitatud suurest avalduste hulgast, vaid sellest, et saaksime võimalikult paremaid tudengikandidaate.

Andres Keevallik
Tallinna Tehnikaülikooli rektor

Meie vastuvõtt läks väga hästi, avaldusi oli rohkem kui varem. Kuigi meil on väga suured konkursid haldusjuhtimise ja ärikorralduse erialadele, teeb headmeelt tehnikaerialade väga hea konkurss. Tundub, et noorte huvi tehnika vastu on kasvamas. Kohale on jõudnud arusaam, et elus läbilöömiseks ei pea olema ärimees, kel võib olla nii edu kui tugevaid languseperioode.

Villu Päärt, Jüri Saar
[e-mail]