Tervis: Kui kooljaluu kumab kingas

«Päev otsa kõrgetel kontsadel käimine on parajalt pingutav,» leiab Katrin Tamm.Ilu nimel pigistab õrnem sugu jalad sadistlike kingamoeloojate peentesse piinariistadesse ning imestab aastate pärast: miks mu varbad on kaardunud, miks lööb kand tuliseid valusähvakuid?

Jalgade tähtsust ei saa alahinnata, ent paraku arvestatakse nendega viimases järjekorras - kui on juba mõni mure tekkinud. Jalgade probleemid võivad põhjustada vaevusi kogu kehale, mõjutades peale säärte ja põlvede ka ristluid ning kaela.

Väljapoole võlvuva kondi ja kõverate väikeste varvaste tekkimises ei saa süüdistada ainult ebamugavaid kingi. Tallinnas asuva Artrosportkliiniku juhataja, artroskoopiakirurgi Kaidu Meiterni sõnul on naiste jalahädad suuremalt osalt kaasa sündinud.

«Need hakkavad juba küllaltki noorelt välja paistma, isegi juba 18-aastaselt,» sõnab Meitern. Samas aitab kitsaste ja liiga väikeste kingade kandmine esivanemate negatiivse kaasavara kiiremini välja tuua.

Üks kirutumaid naiste jalahädasid on väljavõlvunud kont suure varba juures, mida arstid nimetavad sissekaardunud suurvarbaks. Rahvasuus kooljaluuna tuntud kont näeb kole välja, teeb kitsas jalanõus põrguvalu ning venitab kingad välja.

Kooljaluu ravi algjärgus on olulised harjutused tallalihastele, samuti tuleb leida sobivamad jalanõud.

«Rahvasuus on küll levinud, et väljavõlvunud konti määritakse igasuguste asjadega, näiteks joodiga, aga see on rohkem parameditsiin ning sageli kasutu,» lisab Meitern. «Rohkem on abi võimlemisest, täpsemalt harjutustest, mis aitavad jalatalla arhitektuuri normaalses asendis hoida.»

Varbaharjutused abiks. Jalatallaharjutusi ei tohi segi ajada hüppeliigestele mõeldud harjutustega, kus tõustakse kannalt varbaotstele ja tagasi - need harjutused tugevdavad vaid säärelihaseid. Jalatallaharjutusteks on kõik need, mida tehakse varvastega, näiteks maast asjade, müntide või pliiatsite ülesvõtmine, varvaste krousitamine, mudimine jne. Võib ka püsti seistes varvastega üle vaiba tõmmata või üritada varvaste abil sikutada rätiku sisse mässitud raskust. Täpsemad harjutused iga jalahäda puhuks määrab ikkagi erialaarst ehk ortopeed.

Kui kooljaluu on juba koledalt välja kaardunud ja põhjustab pidevalt valu ja ebamugavusi, aitab kirurgiline vahelesegamine. Sissekaardunud suurvarba ravimiseks on olemas üle saja kirurgilise meetodi.

«Vanasti kasutati operatsioonil korrigeeritud luude asendi hoidmiseks metallkruvisid, nüüd isesulavaid naaste,» seletab Meitern. Kindlasti ei pea enam käima kipsis ega nädala jagu päevi haiglas veetma, patsient peaks juba õhtuks koju saama. Operatsioon on ka meie haigekassa hinnakirjas.

Meiterni sõnutsi esineb naistel tihti ka tallavõlvide lamenemist, mille sümptomiteks on lihaste väsimus ja valud jalavõlvis. Selle vastu aitavad harjutused, massaaþ ja sisetallad.

Padjakesed toeks. Sageli teevad muret valud kanna piirkonnas, seda eriti eakamate inimeste puhul. Põhjuseks võib olla tallakõõluse kinnituskoha põletik. Selle vastu aitavad spetsiaalsed auguga padjakesed, mis paigutatakse kinga kannaosasse.

Leiutatud on ka spetssaabas, mida tuleks kanda mitu nädalat nii öösel kui päeval. Kui see ja muud ravivahendid ei aita, peab taas kirurgilisele ravile lootma.

Varvaste krussitõmbumise põhjuseks on jalalaba ristivõlvi probleem, täpsemalt kumerdumine. Selle tulemusena tõuseb suur varvas üles ja väikesed kaarduvad sissepoole.

Mõnikord kaardub varvas tugevalt just keskmisest lülist ja siis nimetatakse seda vasarvarbaks. Häda vastu aitavad spetsiaalsed ortopeedilised ristivõlvi padjakesed, mis pannakse päka alla ristivõlvi toestama ja tõstma. Samuti on võimalik osta spetsiaalseid varvaste õgvendamiseks mõeldud lahaseid.

Jalgu võib vaevata ka haigus, mida nimetatakse Mortoni neuroomiks. See on teise ja kolmanda või kolmanda ja neljanda varba vahel asuv närvipõletik, mis kiusab haiget sähvivate valudega. Mortoni neuroom võib tekkida halbadest kingadest ja suurest koormusest jalgadele, eelkõige inimestel, kes on sunnitud pikka aega järjest jalgadel olema. Abi saab sel puhul varvaste vahele asetatud padjakestest ning laiema ninaosaga kingadest.

Stiletto asemel spordisuss. Kooljaluu ja mitmed teised jalahädad, nagu sissekaardunud varbad, saavad sageli hoogu juurde kitsaste või väikeste kingade kandmisest. «Noored tütarlapsed ei julge kanda oma jalanumbrile vastavat kinga, sest kardavad, et see teeb jalad liiga suureks,» nendib Kaidu Meitern.

Paraku soosib moepilt sageli just kitsa liistuga jalatseid. Kõrged, rohkem kui viiesentimeetrise kontsaga jalatsid nihutavad keha raskuskeskme paigast ning rõhuvad liialt päkkadele. Kandes käesoleva suve täistallalist hittkinga, mis paindub väga vähe, on kerge jalga hüppeliigesest välja väänata, nende väsitamisest rääkimata. Samas varitseb ka liiga madalate kingade kandjaid oht hüppeliiges üle koormata või Achilleuse kõõlust vigastada. Optimaalseks kontsakõrguseks peab Meitern nelja sentimeetrit.

Samas teab iga naine (rääkimata meestest), et kõrge konts teeb jala peenemaks, seksikamaks ja kokkuvõttes ilusamaks. Ortopeedilised jalatsid, mis aitavad jalatalda igapidi toestada ja millel kõndimine tundub taevaliku naudinguna, näevad enamasti üsna vanaemalikud välja.

Samas on hakanud suuremad jalatsitootjad nagu Adidas ja Nike tootma spetsiaalseid sportlikke vaba aja jalatseid, milles on ühendatud trendikas väljanägemine ja tervislik mõnus teostus. Kui vanasti tauniti botastega väljaspool trenni käimist ka jalanõude umbsuse pärast, siis enamikus tänapäevastes spordisussides pääseb õhk jalale ilusasti ligi.

Paljajalu rannaliivale. Meitern soovitab suvel võimalikult tihti paljajalu rannaliivale astuda. Et jalad end hästi tunneksid, võiks aeg-ajalt teha tallaharjutusi ja massaaþi ning võtta jalavanne, vereringe elavdamise nimel tasub jalataldasid ka vihelda. Kuigi mood nõuab vahel ebamugavate jalatsite kandmist, ei pea nendes ilmtingimata kogu päeva vaevlema. Tantsupeole madala spordisussiga ei lähe, ent pärast tööd parki jalutama või poode läbi kammima kõlbavad need suurepäraselt.

Kui kontor nõuab klassikaliste kinniste kingade kandmist, saab neid jalavaevuste ärahoidmiseks spetsiaalsete ortopeediliste lisatugedega mugavamaks muuta, neid müüakse tervisepoodides ja apteekides. On olemas rida toestusvahendeid, mis aitavad talla ristivõlvi kumerdumise korral ning leevendavad närvipõletikku kanna all.

Jalahoolduse nippe ja nõkse

Kui talvel varjas saabas nahapaksendeid ja narmendavat kanda, siis suvises lahtises kingas on need üsna eemaletõukavad. Ka tundub paljajalu rannas ja aiamaal ringi tatsates sarvestunud nahk lausa nõiaväel kasvavat ning liiv viib nahast viimasegi niiskuse.

Seetõttu ongi suveperioodil kasulik käia tavapärasest rohkem pediküürija juures ning kreemitada jalgu igal hommikul ja õhtul. Tiia Ilusalongi kosmeetik Jaanika Säkki annab mõne lisanipi.

• Kreemita jalgu igal hommikul ja õhtul, sest lahtises jalatsis muutub nahk kiiremini kuivaks. Hommikuti peaksid jalgu kreemitama ka need, kes kurdavad higistavate jalgade üle, sest ka sellised jalad vajavad niisutamist.

• Hommikuseks jalakreemiks sobib hästi imenduv geel, mis võiks sisaldada niisutavat aaloet ning jalgu jahutavat mentooli või piparmünti. Enne magamaminekut võid värskelt pestud jalgadele kanda mõnd rasvasemat kreemi.

• Vali jalakreem vastavalt nahatüübile: kuiv, normaalne, higistav. Higistava jala puhul võid julgelt kasutada jalapuudrit või deodoranti.

• Dushi all käies raspelda jalakandu ning varbanukke spetsiaalse jalaviili või pimsskiviga. Pärast kreemita.

• Varbaküüned tahavad nagu sõrmeküünedki õrna hoolitsust - paberviili kasutamist, küünenaha tagasilükkamist ja enne värvilist lakki aluslakki.

Manona Visnapuu