/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
/nginx/o/2009/12/01/275524t1hdcbd.jpg)
Paarsada kalameest ootas ööpimeduses Viljandi maanteel keskkonnaameti Harjumaa osakonna ukse taga, et saaks hommikul kell kaheksa ära anda kalastuskaardi taotluse.
Kalamehed seisid öö läbi kalastuskaartide sabas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesed mehed tulid sappa juba eile õhtul kella kümne ajal, öö jooksul aga koostasid järjekorras seisjad nimekirja, et keegi kogemata kombel vahele ei jääks.
Enamasti ootasid ukse taga sellises vanuses mehed, kellele järjekordades seismine oli juba nõukogude ajast teada tegevus.
«Tulin pisut enne kella kümmet ja olin esimese kümne ootaja seas,» rääkis Andrei Danilkin, kes esimeste seas pärast taotluse äraandmist hoonest väljus. Tervet ööd polnud tal vaja sabas seista, sest ta käis koos kaasas olnud sõbra Andreiga kordamööda autos tukkumas.
Nii olulist asja nagu kalastuskaart Danilkin interneti hooleks ei julenud usaldada. «Siin räägiti, et keskkonnaameti server jooksis suure koormuse tõttu paari tunniga kinni. Alati on kõige kindlam ise paber kohale tuua, muidu võib ükskõik mida juhtuda,» arvas Danilkin, kes paistis kalastuskaardi taotlejate seas üks nooremaid olevat.
«Ja igal inimesel ei pea ju interneti võimalust olema. Nii nagu iga inimene ei sõida ka autoga. Võimalused peavad kõigile võrdsed olema,» arvas sealsamas kõrval seisnud vanem mees, kes rahulikult oma järjekorda ootas. Temagi leidis, et taotluste vastuvõtt võiks olla paremini korraldatud
Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Arno Sildos kinnitas, et server siiski päris kinni ei jooksnud. «Selliseid asju on juhtunud küll, et server jääb aeglaseks, kui kogu Eestist hakatakse korraga taotlusi esitama, aga päris seisma asi eile öösel vist ikka ei jäänud,» lausus Sildos.
Viimsis elav Peedu Toom oli kohale jõudnud hommikul kell veerand seitse ning oli nimekirjas 98. kohal. Toom tahtis esitada taotluse, et saaks Jõelähtme vallas oma sünnikodu lähedal kala püüda. Selleks tuli temalgi kalastajate kadalipp läbida. Veerand tundi pärast vastuvõtu algust olid oma taotluse saanud ära anda umbes 50 inimest. Asi läks tõusvas tempos ning seda paremaks muutus ka taotlejate meeleolu. Kes oli saanud oma paberid ära anda, tegi kähku minekut, et veel õigeks ajaks tööle jõuda.
Üsna ruttu sai keskkonnaametist tulema ka Saue mees Raivo Viidu. «Väga hea tunne on, et sai paberid ära antud, ainult see tsirkus paneb küll imestama. Praegu on ju tehnikasajand, registreerimiseks oleks igasuguseid võimalusi,» arvas Viidu.
Eile õhtust saadik oodanud mehe sõnul tuli avaldus võimalikult kiiresti sisse anda, sest lubade arv on piiratud. «Ühe kuu kohta antakse ühe koha peale paarsada luba ja kes ees, see mees. Elan ise Sauel, seal küll merd ei ole, aga Rannamõisa ja Suurupi pole kaugel. Ja Paldiskisse on 35 kilomeetrit. Paldiski ümbruses sai juba Vene ajal kõvasti püüdmas käidud. Eestis on kohti küll, kus kala saab püüda, lihtsalt mulle läheks seal käimine kallimaks - transport ja kõik muud asjad,» nentis Viidu.
«Nüüd pole muud, kui koju minna ja oodata, kas kaart üldse antakse. Ootamine on isegi huvitav,» arvas kalamees
Sildos selgitas, et taotlustele vastamiseks on ametil aega kümme päeva ning selle tähtaja järgimiseks tuleb tõsiseid pingutusi teha. «Taotlejale vastatakse kas kirja, elektronkirja või telefoni teel. Ja igaühele antakse ju erinev vastus, sest inimesed taotlevad ju erinevaid asju ja tüüpvastuseid ei ole, nii et copy-paste meetodil vastata ei saa,» selgitas Sildos.
Ta lisas, et ilmselt venivad ametnike tööpäevad järgmise kahe nädala jooksul tavalisest pikemaks, sest muidu ei jõuta kõikidele taotlejatele õigeks ajaks vastata.