Paljud Eesti jalgpallisõbrad olid ETV peale pahased, et riigitelevisiooni juhtkond eelistas jalgpali MMi pronksimatši asemel näidata laulupeo rongkäiku. ETV juht Ilmar Raag tutvustas selle konflikti valguses oma plaani luua teine ETV kanal.
ETV juht tahab luua veel ühe avalik-õigusliku telekanali
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogus kaks nädalat tagasi vastu võetud ETV arengukava näeb ette, et rahvustelevisiooni areng peab igati ära kasutama uue meedia ning infotehnoloogia arengut maailmas. Selle idee vaimus leiab ETV juht Ilmar Raag, et kui mitte varem, siis 2006. aastaks võiks meil olla teine avalik-õiguslik telekanal. Uut kanalit aga ei ole Raagi sõnul mõistlik tuua vaatajani mitte traditsioonilise analoogsaatja abil, vaid läbi kaabli või interneti. Pea kõigis Euroopa maades, sealhulgas Lätis on kaks või enam traditsiooniliselt analoogsaatja vahendusel vaatajateni jõudvat avalik-õiguslikku kanalit. Analoogtelevisiooni eeliseks on see, et inimestel pole selle vaatamiseks tarvis mingit lisaaparatuuri peale tavalise televiisori. Kuid uue kanali loomine analoogtehnoloogia baasil oleks Raagi sõnul liiga kulukas. Ka mujal Euroopas on alates 90ndate keskpaigast loobutud uute analoogjaamade käimapanemisest. Pigem arendatakse jõudsalt läbi õhu kanduva digitaalse signaali põhist telepilti, milles nähakse televisiooni lähitulevikku. Kuid Raagi sõnul oleks digitaaljaama loomine vähemalt alguses veelgi kallim kui uue analoogtehnoloogia soetamine. Pealegi peaksid ka televaatajad ostma oma teleritele digitaalvastuvõtjad või lausa digitaaltelerid. Seega tasuks ETV uue kanali tegijatel arvestada Raagi arvates tehnoloogia arenguga lähiaastatel: digitaaltelevisiooni etapp üldse vahele jätta ning käivitada kohe kaabli- või internetipõhine jaam. Muu hulgas oleks vaatajatel sellisel juhul võimalik ise valida, millal nad eelistatud saadet näha tahavad. Ning mis kõige tähtsam, sedasorti uue kanali loomine oleks odav, ütles Raag. “Selle teise kanali sisulise poole alustamine maksaks umbes 25-30 miljonit terve aasta peale,” ütles Raag. “Arvetsades seda, et ETV ainukese kanali eelarve on praegu hästi vaestes oludes 160-170 miljonit, ei tähendaks teise kanali lisamine isegi mitte poolt praegusest eelarvest.” Esialgu on ETVs mõlgutatud mõtteid uue kanali avamise kohta 2006. aastaks, kuid Raagi sõnul võiks see kaabeltelevisiooni ja interneti arengut ära kasutades võimalik olla isegi varem. Raagi sõnul peaks loodav kanal keskenduma neile avalikele või kultuuriteemadele, mis väikses Eestis suurt huvilistehulka ei hõlma – kontserdid, väärtfilmid, haridusteemad jne. Samuti võimaldaks see kanal ära hoida olukordi, kui ühel ajal toimub kaks olulist suurüritust, millest ainult üht suudab ainuke avalik-õiguslik kanal üle kanda. Kuid uus tehnoloogia võimaldaks Raagi sõnul rahvani tuua ka ETV arhiivi parimad materjalid. Ringhäälingunõukogu liige, reformierakondlane Ignar Fjuk näeks ETV teist kanalit veelgi rangemalt elitaarsena. Fjuki sõnul peaks see kanal keskenduma ennekõike rahvuskultuuritemaatikale, kuid sisaldama ka näiteks klassikalise muusika kontserte ja keeleõppesaateid. Vähegi kommertsiaalse maiguga materjalil ei tohiks Fjuki sõnul loodavas kanalis kohta olla. Nõnda peaks ETV teine kanal üsna selgelt eristuma olemasolevast ETV programmist, mis sisaldab ka populaarsemat ja rahvalikumat materjali, leidis Fjuk. Sarnaselt Soome YLE2-le ETV2 loomine on Fjuki sõnul välistatud. Kuigi ka kaabli- või internetipõhise kanali loomine nõuaks ETV niigi palju pahandust tekitanud eelarvesse suuri lisasummasid, ei ole vähemasti RVE poolt küsitletud ringhäälingunõukogu liikmetel uudsel tehnoloogial põhineva avalik-õigusliku kanali loomise vastu midagi. Lisaks Ignar Fjukile leidis sedasorti kanali vajaliku olevat ka nõukogu esimees, isamaaliitlane Tiit Sinissaar. Teine ringhäälingunõukogu liige, Rahvaliidu esimees Villu Reiljan ennustas küll, et päris libedalt uue kanali idee läbi ei lähe, kuid oli siiski optimistlik. “See, et osa poliitikuid puksivad raha andmise vastu ETVle ja ringhäälingule tervikuna… no küll need seisud muutuvad,” lubas Reiljan. Siiski ei ole Riigikogu veel kinnitanud ETV järgmise aasta kurikuulsat eelarvetki, rääkimata uue kanali loomise kava kindlasõnalisest toetamisest. Seni näeme rahvustelevisiooni teist kanalit ainult oma kujutlustes.