Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööstressi tasemel on Eestis veel «arenguruumi», kuigi vaimse tervise uuring Saar Pollilt näitas, et 70 protsenti Eesti elanikest puutub vähemalt kord aastas kokku tõsise stressiga.
Psühholoog Voldemar Kolga sõnul ei ole Eestis tööst tulenev stress veel jõudnud samale tasemele nagu Euroopas ja Ameerikas. Kolga arvab, et «suuremad stressid on meil veel ees».
Tööalane stress näitab Eestis kasvutendentsi, sest konkurents tööturul ja firmade vahel aina kasvab, nii nagu ka mujal maailmas. Tallinnas on Eesti väikelinnadega võrreldes tööstressi rohkem, sest väikelinnades on vähem selliseid stressitekitajaid nagu pingeline konkurents, liiklus ja lärm. Euroopa Liiduga ühinemisel ja turismi suurenedes tõuseb ka väikelinnades konkurents ning näiteks Elva-suuruses linnakeses on ühe söögikoha asemel kümme. Sellega kaasneb ka Elva teenusepakkuja pinge.
Halvatud otsustusvõime
Tööstress on kõrgem firmades, kus on palju ümberkorraldusi, näiteks firmaomanike vahetus. Inimesel tõuseb stressitase, kui ta tunneb, et ta ei kontrolli enam olukorda ja on nurka surutud. Sooliselt vaadeldes on meestel suurem tööstress, sest nad identifitseerivad ennast rohkem töö kaudu kui naised.
Erinevatel tööaladel on erisugused stressisümptomid. Üldistatuna võib öelda, et inimesel väheneb võime olukorras orienteeruda. Firmajuhil on raskusi otsuste langetamisel, autojuhil aga Tallinnas Gonsiori ja Laikmaa ristmikust ümbersõidu sooritamisel. Nii et teadmatus, mida teha uues olukorras, võib olla Voldemar Kolga sõnul esimesi stressisümptomeid. Töötajal langeb võime sündmusi analüüsida ja paralleele tõmmata.
Peitusemäng alandab stressi
Stressis inimesel langeb töö efektiivsus, seetõttu on firmajuhil oluline selle probleemiga tegeleda - et töökvaliteet ei kannataks. Stressi aitab leevendada töötaja osalemine otsustamisprotsessis, märkis Kolga.
Teised lihtsad ja väikesed vahendid on tunnustav kompliment või ärikohtumine välikohvikus. Ka füüsiline tegevus vähendab stressi, lihtne lahendus selleks on hommikune töölekõnd või rattaga sõitmine. Viimane muidugi annab tubli annuse adrenaliini.
Liikumisvaegust aitab leevendada ka peituse mängimine kontoris, nagu soovitab Norra idealistlik liikumine 07-06-02. Organisatsiooni nimi (number) tuleneb kuupäevast 7. juuni 2005, mil Norra tähistab 100 aasta möödumist lahkulöömisest Rootsist. Ühing, mis tegeleb stressi ja kiire elu sümptomite leevendamisega, alustas oma tegevust kahe aasta eest.
Katrin Tamm
katrin.tamm@postimees.ee